Pärnu Vene gümnaasiumi 22 aastat juhtinud Vladimir Klevtsovi sõnade kohaselt on nende kooli üks tähtsamaid ülesandeid kasvatada Eesti kodanikke. Nii osaleb ainuke vene õppekeelega keskharidust andev kool Pärnu maakonnas näiteks oma õpilaskoori ja eesti rahvatantsu ansambliga laulu- ja tantsupidudel.
Vladimir Klevtsov, millise tundega asusite 1989. aastal sellele ametipostile?
Tollane haridusosakonna juhataja Kalju Prikk tegi mulle ettepaneku, et kujundaksin 3. keskkoolile uue näo. Olin neli aastat juhtinud 7. põhikooli, kõik toimis ja uus väljakutse paelus mind. Olin noor ega kahelnud, seda enam, et olin sama kooli vilistlane.
Õpilasi oli üle tuhande, õpetajate seas ka mu endisi õpetajaid. Alustasin koostöö kavandamisest, muudatustest õpetajate kaadris, keskkooliklassides reaal- ja humanitaarkallaku ning fakultatiivainete juurutamisest.
Millised esimesed suuremad tööülesanded meenuvad teile Vene gümnaasiumi direktorina?
Kooli asjaajamine tuli viia uutele alustele. Loobusime mujalt sissesõitnute suvelaagritest, mis tähendas augustilõpu kiirete sanitaarremontide ja närvitsemise lõppu. Paljuski tänu Kalju Prikile sai võimalikuks korrastada kooli staadion. Ja muidugi uus katus! Sooja tundega meenutan koolidirektoreid, kes mind toetasid.
Olen teie alluvuses töötanud varsti kaks aastakümmet ja tunnen teid kui pühendunud koolijuhti. Kas see omadus pärineb teie kunagistest treeneriaastatest?
Kes siis veel peaks kõik esilekerkivad küsimused lahendama kui mitte direktor! Kõik tuleb läbi mõelda, kaaluda, seejärel seada eesmärk ja leida parim metoodika selle saavutamiseks.
Viisteist aastat treenerina tulid kasuks, sain teadmised meeskonnatööst. Koostöö nõuab julgust ja seesmist jõudu. Vastutama peavad kõik, nagu spordiski.
Millised isiksuseomadused teid veel teie töös aitavad?
Vastupidavus, suur töövõime ja professionaalne ettevalmistus. Juhtimisvõime, mis muuhulgas tähendab ühtlasi toetumist inimestele, kes on ennast tõestanud ja alt ei vea. Käsu korras võib ju tulemust saavutada, aga ainult üks kord. Edasi hakatakse viilima.
Kuidas suhtute täpsetesse ettekirjutustesse kõiges, mis puudutab hariduse valdkonda?
Olen seda meelt, et seadusi ja määrusi tuleb täita. Sealjuures peaks arvestama oma võimalusi ja vajadusi. Haridusstandard on täitmiseks ja selle poole peab püüdlema. Õpetajatöös aga valitsegu vabaduse ja vastutuse tasakaal.
Mis annab ühele koolile näo? Milles näete Vene gümnaasiumi tugevust?
Oleme kujunenud avatud kooliks ja valmis koostööks igal tasandil. Kooli ja kodu koostöö sujub. Õpilased ja õpetajad võtavad osa üritustest, olümpiaadidest, konkurssidest nii linna- kui üleriigilisel tasandil. Iga-aastased heategevuskontserdid on saanud väga populaarseks. Tugevaks teeb meie kooli klassiväline töö, ühisürituste tulemusena püsima jäänud sõpruskoolid kogu riigist. Koolielu ilmestavad projektid kuni rahvusvahelisteni välja.
Mis on teid kui koolijuhti kõige enam rõõmustanud?
Põhikooli ja gümnaasiumi õppetulemused. Saavutused olümpiaadidel ja konkurssidel: sel kevadel pälvis noore teaduri märgi 25 õpilast. Ka häid ainetundjaid jagub. Õpetajad on leidnud tunnustust koguni vabariiklikul tasandil.
Mida peate kõige suuremaks tujurikkujaks?
Muret tekitab kooli finantseerimine. Jääb vaid loota, et kriis möödub ja tuleb täismahuline eelarve. Kõige parema tahtmise juures on investeeringud kooliruumide remondiks ja sisustuseks praegu võimatud.
Kas peate end rohkem optimistiks või pessimistiks?
Direktor ei saa olla pessimist, siis ei jää muud üle kui ametist lahkuda. Soovin, et noored ei sõidaks Eestist ära ja “Talendid koju!” toimiks, sest tagasitulijate kogemus on riigile ülimalt oluline.