Soome firma pakkumine peletab Viljandi ettevõtted kooliköögist

Marko Suurmägi
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jakobsoni kooli sööklas ootavad linnale kuuluvad köögiseadmed uut omanikku. Osaühing Maarja Viljandi võib seal tegutseda homseni.
Jakobsoni kooli sööklas ootavad linnale kuuluvad köögiseadmed uut omanikku. Osaühing Maarja Viljandi võib seal tegutseda homseni. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Linnajuhtide otsus valida uueks õpilastele toitu pakkuvaks ettevõtteks Fazer Food Services pahandab Viljandi toidufirmasid ning vähemalt üks neist kavatseb linna otsuse vaidlustada.

«Ma ei lepi sellega ja vaidlustan otsuse,» kinnitas eile osaühingu Maarja Viljandi omanik Matti Looga. Maarja Viljandi on aastaid pakkunud lõunaid Jakobsoni koolis, kuid esmaspäeval lõppenud konkursi järel jääb ta sellest tööst ilma.

Seda, mille vastu ta protesti esitab, Looga eile lähemalt ei kommenteerinud.
Aprillis alanud konkursil osales neli firmat. Lõppvooru pääses neist kolm, sest linnavalitsuse komisjon leidis, et Maar­ja Viljandi pakkumine ei vasta üleüldse tingimustele. Esmaspäeval kuulutati võitjaks Soome ettevõte Fazer Food Services, kes toitlustab Eestis 34 kooli õpilasi, enamasti Tallinna ja Tartu lapsi.

Fazer Food Services küsib I—IX klassi õpilase lõuna eest 1.15 eurot, ostab linnalt 30 006 euro eest ära Jakobsoni kooli köögi 2008. aastal valminud sisseseade ning lubab, et sisustab kõik köögid uusimate vahenditega. Põhikooli õpilaste lõunasöögi eest tasuvad riik ja linn.

Linnavalitsuse tegevusega pole peale Matti Looga rahul osaühingu Vismet omanik Peeter Alvre, kes jääb ilma Paalalinna ja maagümnaasiumi õpilaste toitlustamisest.
«Selline asi teeb hinge jämedaks,» kirjeldas Alvre, mida ta linnajuhtide tegevust jälgides tundis. Tema sõnul venitati raekojas otsustamist ning lõpuks hakati esitama ebamõistlikke nõudmisi.

Alvre pidi linnavalitsusele pakkumise esitama 11. maiks. «Arvutasin kõik sendi pealt välja ja tegin pakkumise, mida teistel oli keeruline üle pakkuda,» meenutas ta. Nii lubas ta I—IV klassi lastele teha lõuna valmis 95 sendi ning vanematele lastele 1.14 euro eest.

Tema pakutud hinnad on kõrgemad seni kehtivatest, mis on 83 ja 96 senti, kuid nii ettevõtjate kui linnavalitsuse ametnike meelest olid need ebaausalt madalad.

30. mail käis Alvre nagu teisedki konkursil osalejad raekojas hindamiskomisjonile oma pakkumist tutvustamas ja oli veendunud, et see on parim. 2. juunil kell 16.10 sai ta aga e-kirja, milles komisjon palus pakkumist täpsustada, ning nõuetesse oli ilmunud kohustus, et köögis kasutatavad seadmed ei tohi olla vanemad kui neli aastat.

Selline nõue on Peeter Alvre meelest uskumatu ja täiesti põhjendamatu, sest katla või külmiku iga ei mõjuta toidu kvaliteeti. «Esiteks on maailmas kvaliteetseid katlaid, mis töötavad aastakümneid, ja selliseid, mis tõrguvad juba teisel aastal,» selgitas ta.

«Teiseks on Eestis kontrollorganid, kes jälgivad, et sisseseade vastaks kõigile seadustele ja määrustele.»

Hanke eest vastutanud haridusameti juhataja Katrin Mändmaa sõnul libisesid mõlemad Viljandi toitlustusfirmad pakkumist esitades oma tehnoloogilise võimekuse kirjeldamisest üle. Teises voorus otsustas komisjon, et pakkujate võrdse kohtlemise huvides tuleks nõuetesse kirjutada seadmete maksimaalne iga. Et leping uue firmaga kestab vähemalt viis aastat, on seadmete vanus nõuetekohase teenuse osutamiseks komisjoni ütlemist mööda põhjendatud.

Sellise sammuga peaks Mändmaa sõnul olema tagatud nii toidu kui teeninduse kvaliteet ning paranema teenindamise kultuur. Peeter Alvre hinnangul mõjutab toidu kvaliteeti ja teenindamise kultuuri aga kõige rohkem kogemus.

Kaks Viljandi firmat peavad lähipäevil kooliköökidest oma asjad välja viima, et uus ettevõtte saaks sinna oma seadmed üles seada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles