Jaaninädal Strasbourgis

Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee (ENPA) suvesessioon toimub traditsiooniliselt jaanipäevanädalal Strasbourgis.

Kuna Euroopa Nõukogu eesistumise järjekord jõudis Ukrainani, esines esmaspäeval assamblee ees välisminister Konstantin Hrõštšenko ja teisipäeval president Viktor Janukovitš. Ukraina nädal ei pruugi siiski positiivne tulla. Suurt tähelepanu äratavad endise peaministri Julia Tõmošenko vastu algatatud kriminaalasjad ja talle pandud liikumiskeeld.

Normaalses riigis piirduksid Tõmošenko vastu algatatud asjad poliitilise vastutusega, aga teda on 50 korda ülekuulamisele kutsutud ja ta ei saa liigelda isegi Ukrainas. Süüdistuskampaania puudutab ka ülejäänud opositsioonijuhte.

Algul pidi Tõmošenko isegi Strasbourgi tulema, kuid seda Ukraina võimud ei lubanud. Tegemist on rumala keeluga, millele võib tulla terav vastureaktsioon.

Assamblee päevakorda ilmestab Janukovitši kõrval Araabia maailm. Tõsi, esmalt kavandatud raport Euroopa Nõukogu koostööst Araabia maailma tärkavate demokraatiatega võib teema mahukuse tõttu edasi lükkuda. Siiski jäävad üles ”Euroopa Nõukogu demokraatiapartneri staatuse andmine Marokole” ja ”Olukord Tuneesias”, samuti Lõuna-Aafrikast lähtuva migratsiooniga seotud teemad.

Täna on päevakorras suurraport ”Kooselust XXI sajandi Euroopas”. Bulgaaria konservatiiv Latšezar Tošev on lahendanud asja nii, et multikulturalismi kritiseerinud riigijuhte Angela Merkelit, David Cameroni ja Nicolas Sarkozyd siin just ei rünnata, ehkki just see oli paljude sotsialistide algne idee. Selle asemel pakub Tošev välja interkulturalismi või eesti keeles kultuuridevahelise dialoogi.

Mõte on selles, et multikulturalismis on kõrvuti paralleelühiskonnad, kel omavaheline kokkupuutepind puudub. Interkulturalism loob omavahelise suhtluspinna. Kui see mõisteline keerdkäik muud ei anna, hoiab vähemalt osalt ära multikulturalismi kriitikute kritiseerimise.

Monitooringukomiteel ühegi konkreetse liikmesriigi kohta kirjutatud raportit seekord ei ole, küll võetakse reedel ette monitooringuprotsessi üldraport.

Põhimõtteliselt on tegemist kompendiumiga, mis tegeleb kümne uuringualuse riigiga (Albaania, Armeenia, Aserbaidžaan, Bosnia ja Hertsegoviina, Georgia, Montenegro, Moldova, Serbia, Venemaa ja Ukraina). Lahingut võib tulla küllaga, kui iga riik üritab enda kohta käivaid formulatsioone muudatusettepanekutega pehmendada.

Mõne muu sessiooniga võrreldes on teemasid justkui vähem, ometi olen registreerinud kolm sõnavõttu ja küsimused mõlemale Ukraina esindajale.

Artikkel pärineb Andres Herkeli veebipäevikust www.herkel.net.