Endla teatri näitleja Jaanus Mehikas tüürib laval esinemisele vahelduseks veefestivali “Watergate” ajal tegutsevat veetaksot marsruudil Tallinna värav – Pärnu jahtklubi – Kentuki Lõvi pubi.
Veetakso popsub Vallikäärust sillani
22. juuni 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõsi, päris Kentuki Lõvi õuele paat ei vii, sildumiskohaks on siiski pubi Kesklinna silla Tallinna-poolses otsas.
Festivali korraldajad on aga lubanud, et paat sõidab iga ilmaga ja seni, kuni kapten Mehikasel on jaksu jalul püsida.
Inimesi veab ühest kohast teise Hispaania päritolu RIB-tüüpi mootorpaat, mida lükkab tagant Suzuki 60hobujõuline mootor. Alus mahutab koos juhiga kümme inimest ja takso on sõitjate käsutuses igal festivalipäeval.
Esmaspäeva keskpäeval jahtklubisse Pärnu Postimehega kohtuma tulnud Mehikasel oli seljataga kaks esimest ja üle ootuste töist sõidupäeva, mille jooksul vee peal vuravat taksot kasutas üle 100 inimese.
“Kindlaid sõiduaegu meil pole. Kes sõita tahab, see saab helistada, veetakso sildid ja telefoninumber on peatustes. Mina tulen kohale, kui mul telefon punaseks läheb. Merele me ei sõida, üritame ikka festivali marsruudi peale jääda,” rääkis Mehikas.
Kui sõitasoovijaid napib, kapten pikalt tühjas paadis ei konuta. Nii on kapteni hinnangul küüdi vajajatel igal juhul targem talle enne kõne võtta ja sõiduaeg kokku leppida.
Nädalavahetuse õhtupoolikutel kujunes takso graafik tihedamaks õhtupoolikutel, tipptund oli mõlemal päeval õhtul kella seitsme-kaheksa vahel.
“Eks inimestel ole vaja enne paar õlut ära juua, siis tekib hirmus isu veetaksoga sõita ja nii ta lähebki,” teadis kapten. Kuid liiga lustakaid ja ülemeelikuid sõiduhimulisi, kes ohuks iseendale ja kaasinimestele, kapten paati ei võta.
Mõne päeva jooksul kundedega sõidu ajal vesteldes sai kinnitust arvamus, et linna vahel vett pidi kulgev transpordiühendus võiks Pärnus suisel ajal statsionaarselt olemas olla.
“Kus siis veel, kui mitte Pärnus? Kolmele sihtpunktile võiks peatuskohti lisada kas või Papiniidu sillani välja. Usun, et inimesed oleksid väga rahul. Ikka atraktiivsem kui tavalise taksoga sõita. Hindki mõistlik, ainult üks euro nägu. Mündid jäävad nii ehk nii taskupõhja, hea, kui vahepeal neid kuskil ära saab anda.”
Looduskaitsjate ja kalameeste rahustuseks lausus piloot Mehikas, et veeliiklus toimib vastastikusel mõistmisel ja suurt kära-müra alus kindlasti ei tekita. “Kui roostikus kalamehi näen, tõmban kohe kiirust vaiksemaks. Gaas põhjas, mööda ei kihuta,” lubas Mehikas.