Keit Pentus: Et see mets ei läheks metsa

, keskkonnaminister (Reformierakond)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keit Pentus.
Keit Pentus. Foto: PP

Neil, kes paar aastat tagasi käisid öölaulupeol, on 80 000 inimest lihtne ette kujutada. Just nii palju oli siis pealinnas lauluväljakul inimesi. Niisama palju on Eestis eraisikutest metsaomanikke. Mets on üks meie olulisemaid loodusvarasid ja eestlaste identiteedile ülitähtis, seega pole üllatav, et uuendatud mandaadiga valitsus teeb ühena esimestest asjadest teoks erametsaomanikke puudutava tulumaksureformi.

Igal metsaomanikul on kohustus pärast metsa raiumist maa korrastada ja uus mets asemele istutada. Riigikogus arutatava seadusemuudatuse järgi võib selleks tehtud kulud metsa müügiga saadud maksustatavast tulust kolme aasta jooksul maha arvata. See samm muudab metsa raiumisjärgse kordategemise omanikele senisest lihtsamaks ja innustab neid õigel ajal metsa majandama.

Võidab omanik, võidab loodus

Ühtegi loodust puudutavat otsust ei saa vastu võtta uisapäisa: mõju on siin pika vinnaga ja puudutab tihtipeale kogu ühiskonda. Seetõttu valmistati kõnealust reformi pikalt ette ja diskuteeriti kaua. Minu kindla veendumuse järgi viime ellu muudatuse, mis tuleb kasuks nii metsaomanikele kui keskkonnale.

Keskkonna valdkonnas on inimestel tihtipeale kalduvus näha asju must-valgena: otsused on kas looduse poolt ja ettevõtluse vastu või vastupidi. Ometi on mõistliku kesktee leidmine võimalik ja lõpuks ainus jätkusuutlik viis otsuseid langetada. Tegelikult soovivad ju nii looduskaitsjad kui vastutustundlikud metsaomanikud ja -ettevõtjad sedasama: et Eestis oleks mitmekülgset, võimsat ja hea tervisega metsa järeltulevatele põlvedelegi.

1930ndate lõpul oli Eestis metsa umbes 14 000 ruutkilomeetrit. Praegu katab mets umbes poole Eesti pindalast: ligemale 22 000 ruutkilomeetrit. Iga Eesti elaniku kohta kasvab meil metsa umbes 1,7 hektarit ehk iga elaniku kohta üks umbes 2,5 Tallinna Vabaduse väljaku suurune metsatükk. Ligi kolmandik sellest metsast on kaitse all.

Äärmused ei vii edasi

Kuidas tagada, et meil oleksid metsaga lood hästi tulevikuski? Et meie mets ei läheks metsa? Eks ikka samamoodi nagu muudes valdkondades: äärmustesse laskumata ja kõigi asjaosaliste huve arvestades ning kohustusi jälgides.

Ühelt poolt peab kaitset vajav mets olema hästi kaitstud. Eestis on praegu 9,5 protsenti metsast range kaitse all. Oleme võtnud eesmärgi, et see protsent võiks olla kümme. Kaitstava metsa osa poolest oleme Euroopas esimeste seas.

Teisalt ei saa jätta ülejäänud metsa majandamata, kuid seda tuleb teha säästvalt ja tulevikule mõeldes. Nagu keskkonnakaitses laiemalt, tuleb metsade kaitsel ja hoiul muu hulgas arvesse võtta elutsüklit. Nii ootamatu, kui see mõnele tunduda võib, sisaldab tulevikku arvestav majandamine metsategu. Sellist metsategu, mis ei seaks metsi ega nende liigirikkust ohtu.

Lehtpuumetsade puhul on teadlased juba mõni aeg tagasi juhtinud tähelepanu, et kui metsa ei majandata – vana ja küpset metsa uuele ruumi tegemiseks ei raiuta – läheb mets “hapuks”. Puuliigist olenevalt jõuab varem või hiljem kätte aeg, kui puu kriitiline vanus saab ületatud ja algab puistu lagunemine.

Säästev metsamajandamine ei tähenda ainult seda, et metsa ei raiuta liiga vara või ülearu hilja. Mets ei tohi metsategemise järel välja näha nagu tundmatute objektide rünnaku järgne ulmefilmi võttepaik. Rikutud metsateed ja tühjaks jäänud langid tuleb omanikul korda teha. See on metsaomaniku vastutus ja kohustus. Tulumaksumuudatus just seda erametsaomaniku taastamise kohustust toetabki.

Kaitse ja kasu

Erametsaomanikke puudutav reform peaks turule tooma senisest enam erametsadest pärit puitu, see omakorda annab oma panuse majanduse kasvu ja toob juurde töökohti. Metsaga seotud valdkond annab praegu Eestis tööd umbes 31 000 inimesele – seda on niisama palju kui Põlvas, Kuressaares ja selle aasta metsapealinnas Haapsalus kokku elanikke. Metsasektori ekspordimaht hõlmas eelmisel aastal 16 protsenti Eesti ekspordist ja andis väliskaubanduse bilanssi 592 miljonit eurot tulu. Meie majanduse kiire taastumine pärast raskeid aastaid on paljuski puidukaubanduse teene.

Metsasektor on tähtis nii meie majandusele kui keskkonnale. Mets vajab kaitset, kuid kui suhtume temasse austavalt, annab mets meile palju vastu. Meie ülesanne on leida tasakaal ja tagada, et metsa mõlemad palged saaksid küllaldaselt tähelepanu.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles