Tihemetsa poes on nii hirmkitsas, et ostjad mahuvad seal vaid, külg ees, teineteisest mööda nagu teatrisaalis tooliridade vahel ja ülariiulitelt kauba kättesaamiseks tuleb müüja leti tagant appi paluda.
Tihemetsa poes mahub ostja teisest mööda vaid külg ees
28. juuni 2011, 08:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selleks, et töökitlis naine ulataks ostja soovi täitma, põikab ta laoruumi, võtab sealt jalge alla kõrgenduseks plastkasti ja sellel turnides küünitab käe laealuse riiuli suunas. Tagasi leti taga, klõbistab ta kaubakorvi sisu kassast läbi napil ruutmeetril vabal letipinnal ja ostetud kraami kotti panijal tuleb astuda vasakule-paremale nagu rumbat tantsides, et välisuksest tulijad mahuksid temast mööda.
Kohalikud ja piirkonna ainsa poe kliendid küsivad järjest valjemini, miks Kilingi-Nõmme majandusühistu ostjaid piinab ega laiene tühjalt seisvale pinnale, kus viimati töötas erabaar. Selle, praegu vaba pinna võrra oleks ilmastikuhambast auklikuks puretud fassaaditellistega hoones poole lahedam ja suureneks pakutava kauba sortiment.
Lepinguta rentnik
Eesti tarbijate kooperatiivi Kilingi-Nõmme majandusühistul on üle 600 liikme ja kümme kauplust, neist ostjate arvult ja käibelt üks suuremaid Tihemetsa pood asub alevikus Peahoone tee 1 kinnistul, mille omanik on ja heakorra eest hoolitseb OÜ Saarde Kommunaal.
Majandusühistu juhatuse esimees, Saarde vallavolikogu eelarvekomisjoni esimees Peep Kaljuste räägib temani jõudnud kuuldustest, et keegi tahab vallaettevõtte hallatavat poemaja osta, seepärast soikuski laienemisplaan.
“Mina ei saa hakata võõrast hoonet remontima,” ütleb Kaljuste, kelle sõnutsi esitas kohalik majandusühistugi valda avalduse rajatis osta.
“Vahepeal tekkis muinsuskaitse peale, hoone pidavat olema arhitektuurimälestis, see nõuab eritingimusi,” räägib Kaljuste ja tunnistab, et ettevõtmine on ripakil. Seda enam, et rendileping Saarde Kommunaali ja Kilingi-Nõmme majandusühistu vahel lõppes tunamullu veebruaris eelmise juhataja ajal. Uue juhataja sõnutsi pani ta järgmisele lepingule nagu kord ja kohus allkirja alla ja viis majandusühistu kontorisse, kuid sinna see jäigi. Lepingu projekt 2009.-2010. aasta peale on tehtud, kuid sellel pole toimivaid allkirju, sest teine pool ei ole avaldanud selle sõlmimiseks soovi. Aga 130ruutmeetrise pinna (sellest 75 müügipind) eest tiksub rendiraha haldaja kontole.
“Rentnik peab avaldama üürilepingu pikendamise soovi, seda pole aga tehtud,” väidab Saarde Kommunaali juhataja Taavi Lemming. “Meil pole kohustust hoida ruume majandusühistu kasutuses, kuigi elanike huvides on kauplust piirkonnas vaja.”
“Minu laua peale ei ole mingit uut lepingut jõudnud, maksan renti edasi vana lepingu alusel,” nendib Kaljuste Lemmingu jutu peale telefonis sõnakalt.
Kaks kinnistut
Poeuksest kurakätt, tühjas ja räämas sisemusega osas on 117 ruutmeetrit põrandapinda, mille võrra majandusühistul annaks ostjate teenindamist tunduvalt parandada. Paraku ei toimi tegelikus elus asjad nagu vene muinasjutus havi käsul ning 1970. aastate keskel eriprojekti järgi ehitatud Tihemetsa sovhoostehnikumi riiklikult tunnustatud kaubanduskeskus jõllitab kaunist mõisapargist möödujat üsna virila näoga.
Saarde abivallavanem Andres Kukk ei tea, miks kompleksi ehitaja vaatas projektist mööda ega ehitanud kaupluse-söökla hoonet üheks. Nüüd on sellel kaks kinnistut, ühele jääb kauplus, teisel Peahoone tee 3 aga asuvad omaaegne söökla, talveaed, kondiiter, banketisaal, majutustoad. Selle osa omanik on aasta algusest Riigi Kinnisvara AS.
“Notariaalne leping haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas oleva mittevajaliku riigivara üleandmiseks sõlmiti Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga 27. jaanuaril, kool andis riigivara reaalselt üle 28. veebruaril,“ täpsustab Elve Lääts, kes on Pärnumaa kutsehariduskeskuse direktori asetäitja finants- ja haldusalal.
Lääts selgitab, et sööklahoonet ei kasutanud kool majanduslikel põhjustel juba Tihemetsa põllumajandustehnikumi ajast, 2001. aastast. Vahepeal andis haridus- ja teadusministeerium hoone kui riigivara Saarde vallavalitsuse kasutusse.
Kutsehariduskeskuse juhtkond leidis, et 700 õpilasele ehitatud sööklahoonet ei ole ligi kümme korda vähema arvu õpilaste tarvis enam mõttekas kasutusele võtta, ja häärberi keldrisse ehitati toitlustamise tarvis mõistliku suurusega ruumid.
Niisiis tegutseb Voltveti mõisaga seotud ehitismälestiste kaitsevööndis ühes hoonekompleksis kaks omanikku. Riigi Kinnisvara plaanib sööklahoone juulis-augustis müüki panna. Ent Saarde vallavalitsusel on põhjust kukalt kratsida, sest võtnud vastutuse tervikhoone säilitamise eest, on kulutatud üksjagu kroone. Mullu mais koostas AS Pärnu EKE Projekt omaniku tellimusel kauplusehoone eksperthinnangu, milles kirjeldati selle seisu ja parenduse variante, sealhulgas lamekatuse asemele kas viil- või ühepoolse kaldega katuse ehitamist.
“Hoone olukord sellisel kujul ehitusliku kestvuse mõttes on küsitav, sest seda ei ole ehitatud täies mahus projekti järgi, põhiline möödalaskmine on seotud sademevee äravoolu torustikuga, sellepärast välisseinte tellised lagunevadki,” möönab Kukk.
Rahapada, mis poemaja päästmiseks leida tuleks, peaks sisaldama vähemalt 30 000 eurot, kuid pidevas ja pidurdamatus hinnatõusus on isegi kohvipaksu pealt keeruline arvata, mis number lööb ette ükskord tööks minnes.
Vajalik kooskõlastus
Mis tahes liigutus kauplusehoone välisilmes nõuab muinsuskaitseametiga kooskõlastamist, kuigi muinuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektor Nele Rent märgib, et Tihemetsa sovhoostehnikumi kaubanduskeskust ei ole kavas tunnistada ehitismälestiseks, see jääb arvele kultuurimälestiste riiklikus registris ja dokumenteeritakse.
“Kuid keskus paikneb Voltveti mõisa, sealhulgas mõisapargiga seotud ehitusmälestiste ühises kaitsevööndis ja vastavalt muinsuskaitseseadusele on kaitsevööndi ülesanne kinnismälestiste ja neid ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilitamine ruumilises kontekstis. Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on seal keelatud ehitamine, ka rekonstrueerimine, ja vaadeldavuse sulgemine,” selgitab Rent.
Seepärast peaks omanik remondi-, rekonstrueerimis- või muud ehitamissoovid muinus-kaitseametiga kooskõlastama.
“Tulenevalt hoone kultuuriajaloolisest väärtusest ei oleks kapitaalne ümberehitamine, seega mahtude, materjalide, katusekallete, välisilme muutmine võimalik, kuid mõistlik ja säästev korrastamine kindlasti mõeldav ja vajalik,” täpsustab Rent.
Muinsuskaitseameti ja kultuuriministeeriumi algatatud Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitmise ja väärtustamise projekti raames arhitektuuripärandit inventeerides kandis kunstiajaloolane Epp Lankots Pärnu maakonnas arvele võetavate objektide nimekirja ka Tihemetsa sovhoostehnikumi kaubanduskeskuse ja programmi juhtnõukogu kaalus selle mälestiseks tunnistamist.
Kauplus peab olema
Riigi Kinnisvarale läinud sööklaosa klaasustest kummitab talveaeda unustatud sulgpalm, klaaskatus on kildudeks kukkunud ja ümber troopilise taimevareme sirguvad Eesti looduse puuhakatised.
“Söökla köögi kohal on viilkatus, miks ei võiks selline olla ka poemajal?” viitab abivallavanem stiilsele katusele, mille sarnane päästaks vallaettevõttele kuuluva poemaja. Sama soovitasid ehituseksperdidki.
Ligemale 5000 elanikuga Saarde vallal on, mille nimel Tihemetsa kapulusest rääkides pingutada. Kui 2008. aastal selgus AS Vestman Teenuste koostatud kinnisvara hindamise aktist poemaja väärtus müügi korral, laekus kaks ostusoovi.
Ühe esitas Kilingi-Nõmme majandusühistult ja teise OÜ Kameri Kaup, mis pidas erapoodi kutsehariduskeskusele kuulunud sööklamajas ja sulges rendilepingu lõppedes ukse.
Poemaja müük kohalikule majandusühistule otsustuskorras muutnuks olukorra keeruliseks, sest ühistu esimees on vallavolikogu liige ja soovist suu puhtaks pühkija küsinuks õigustatud pahameelega “Miks?” ja võinuks otsuse vaidlustada.
“Enampakkumise väljakuulutamisel pole aga kindel, et hoone ostja jätkab seal kaubandustegevust, seetõttu pole hoone müük aktuaalne,” selgitab Kukk.
Ühe rentniku ootel
Abivallavanema jutu järgi ei ole poemaja müügil võimalik teha kitsendusi, nõudes seal pikema aja jooksul kauplemise jätku. Kaubanduse jätkumiseks Tihemetsas on vallal otstarbekas sõlmida pikaajaline rendileping koos rentniku investeerimiskohustusega hoone säilimiseks. Rentniku tehtavate kulutuste suhtes sõlmib haldaja siis juba eraldi kokkuleppe rendi tasaarveldamise kohta.
Miks Kilingi-Nõmme majandusühistu pole investeerimiskavaga oma kontorist Pärnu maanteelt 150 meetrit kaugemale Nõmme tänavasse Saarde Kommunaali kontorisse läinud? Kaljuste ütleb seepeale, et investeerimiskava on nii talle kui Saarde Kommunaalile uus teema. “Minu avaldus poemaja ostuks on sees ja olen teinud vallale vahetuspakkumise, et annan vastu Kalita poe, aga praegu on Tihemetsa poemaja mulle võõras hoone, saan seal teha vaid sanitaarremonti,” räägib ta.
“Saarde vallavalitsus on huvitatud Tihemetsa kaupluse olemasolust ja seetõttu seni seda hoonet enampakkumisele pole pandud,” kinnitab Kukk.
Abivallanema jutul on tõepõhi all, sest majandusühistule kuulunud ja müüdud Laiksaare, Lodja, Ristiküla ja Veelikse poemaja on erakätes minetanud ülla eesmärgi pakkuda külainimestele kodu lähedal toidu- ja esmatarbekaupa.
“Meie soov on, et tervet kinnistut üüriks üks juriidiline või füüsiline isik, kinnistu on sobiv kasutamiseks äripinna, eelkõige poena,” kinnitab Saarde Kommunaali juhataja, kes oma sõnutsi ootab majandusühistu juhatajalt ikka veel pikisilmi investeerimisplaani.
Tihemetsa kaubanduskeskus
Ehitatud 1971–1976, arhitekt Andres Ringo, autor Ado Eigi, konstruktor Tiit Masso.
Tihemetsa sovhoostehnikum viis hoonesse söökla, kaupluse, sama katuse all töötas kondiiter, olid banketisaal, majutustoad, teeninduspunkt juuksuri- ja muude vajalike teenuste osutamiseks ning talveaed võõramaiste taimedega, sealhulgas suur sulgpalm.
Omandireformi ajal anti kaupluse vara maavanema korraldusega 2. märtsil 1993 üle OÜ Saarde Kommunaalile. Sööklahoone kui riigivara jäi haridusministeeriumile ning oli aastatel 2004–2009 antud Saarde vallavalitsuse kasutusse.
Haridus- ja teadusministeerium sõlmis aadressil Peahoone tee 3 kaubanduskeskuse sööklaosa üleandmise lepingu AS Riigi Kinnisvarale 27. jaanuaril 2011.
Kauplusehoonet aadressil Peahoone tee 1 haldab OÜ Saarde Kommunaal, Kilingi-Nõmme majandusühistu kasutab rentnikuna vaid 130 ruutmeetrit (75 sellest müügipind), tühjana seisab 117- ruutmeetrine pool, kus aastaid tagasi töötas erabaar.
Omaaegse Tihemetsa sovhoostehnikumi kaubanduskeskus paikneb Voltveti mõisa ja pargiga ehitismälestiste ühises kaitsevööndis.
Hoonekompleks jääb arvele kultuurimälestiste riiklikus registris.
Tihemetsa kauplus teenindab rohkem kui tuhandet inimest ja on piirkonna ainus pood, lähemad toidu- ja esmatarbekaupade poed asuvad viie kilomeetri kaugusel Kilingi-Nõmmes ja 15 kilomeetri kaugusel Kanakülas.
Andmed: Pärnu Postimees