Ulukiuuringute raames pandi hiljuti Soomaa rahvuspargi lõunaservas Kilingi-Nõmme jahipiirkonnas noorele emahundile kaela ümber GPS-saatja.
Kilingi-Nõmme kandis luusib GPS-saatjaga hunt
Eestis ega mujal Balti riikides ei ole varem ühtegi jälgimisseadet hundile paigaldatud.
18. juuni varahommikul õnnestus 30 kilogrammi kaaluvale võsavillemile saatja kaela ümber kinnitada keskkonnateabe keskuse ulukiseire osakonna kiskjate seire peaspetsialistil Marko Kübarsepal.
„Noorepoolsele hundile GPS-krae panek on osa komplekssetest ulukiuuringutest Tipu uurimisalal, kus peamiselt jälgitakse jahiulukite omavahelisi toimemehhanisme, nende elupaigakasutust, toitumist ja muid bioloogilisi nüansse,“ selgitas Kübarsepp.
Lisades, et uuringud on vajalikud nii kütitavate kui mittekütitavate liikide kaitse ja ohjamise seisukohalt.
„Seega, mida rohkem infot oma metsas elavatest naabritest teame, seda paremini suudame mõista nende vajadusi ning vastavalt sellele rakendada muid meetmeid,“ sõnas kiskjate seiret korraldav Kübarsepp, kes tänavu jaanuaris kaelustas Soomaal Pärnu- ja Viljandimaa piiril GPS-saatjaga mitu metsemist.
Hundile pandud kaelus saadab pidevalt välja VHF-raadiosignaale ja suundantenniga vastuvõtjaga saab määrata looma liikumist ja asukohti. Peale selle salvestab GPS-seade iga kahe tunni tagant hundi geograafilise positsiooni, salvestatud andmeid laevad uurijad alla raadioside teel.
Raadiotelemeetriliste meetoditega on ulukiseire osakond varem jälginud ilveseid, metskitsi ja -sigu.
Kaelusega noor emahunt liigub nii Soomaa rahvuspargis kui sellest lõunasse jäävates suurtes metsamassiivides. Lähitulevikus on teadlastel kavas jälgimisseadmetega varustada Tipu uurimisalal veel vähemalt neli isendit kahest teineteise naabruses elavast territoriaalsest hundikarjast.
Möödunud sügisel alanud ulukite rakenduslikku uuringut korraldab keskkonnateabe keskuse ulukiseire osakond, projekti rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.