Seitse päeva kõva higistamist

Kajaka liikmed tantsisid pühapäeval noorte laulu- ja tantsupeo rongkäigus Toomas Volli ümber. Foto: Ants Liigus

Kui publik nägi Tallinnas XI noorte laulu- ja tantsupidu “Maa ja ilm” vaid reedest pühapäevani, siis osalejad higistasid pealinnas ideaalse etenduse nimel juba esmaspäeva pärastlõunast, tehes proovides pea 12tunniseid päevi.

“Eks seal üks kõva higistamine käinud, jah,” ei salanud Pärnu rahvatantsuansambli Kajakas liige Kaupo Sirel, kes oli üks ansambli 50 liikmest, kes noorte laulu- ja tantsupeol osales.

Kuigi ajakirjanikule tundus üsna arusaamatu, kuidas on võimalik villastes rahvarõivastes kogu nädalavahetuse 30kraadises kuumuses lauluväljakul hängida ja takkaotsa tantsugi lüüa, rehmasid gümnaasiumiealised tantsijad käega: nad ikka nii profid juba, et ei tee see palavus neile midagi. Hoopis hullem olevat, kui vihma sajab.

Trenn trenni otsa

Kajakas, kelle tegemisi Pärnu Postimees suurel peol jälgis, jõudis pealinna eelmisel esmaspäeval lõuna paiku. Pärast sissekolimist Mustamäel asuvasse Tallinna Saksa gümnaasiumisse, kus elasid kõik Pärnu tantsijad, sõitsid noored trenni Kalevi staadionile.

“Esmalt harjutasid eri liigid ise staadionidel,” seletas Kajaka juhendaja Rita Mändla. “Meie olime nii Kalevi staadioni harjutusväljakul kui Maarjamäe staadionil. Teisipäeva õhtul kolisime juba lauluväljakule.”

Lauluväljakule üha lisandus tantsijaid ja nii harjutas ligemale 7500 tantsijat reedeni kokkumängu.

Noorte sõnutsi järgi seati grupid väljakule esmalt rõivaste värvi järgi, siis vaadati, et tantsijad moodustaksid kujundeid.

Kajaka juhendaja teatel said noored teisipäeval drilli 9–21, kolmapäeval 10–21, neljapäeval 9–17 ja sama päeva õhtul tehti esimene tantsupeo läbimängki. Kõigil päevadel jäi tantsijail puhkuseks vaid tunnike lõunapausi ajal.

Reede hommik algas tantsurahvale taas peo läbimänguga, et anda õhtul Lauluväljakule kogunenud üle 30 000 vaatajale väärikas etendus.

Laupäev-pühapäev oli tantsijatele eelnenu kõrval peaaegu nagu lullilöömine. Pärast vaba päeva pidid Kajaka liikmed kogunema laupäeval väljakule umbes kella 18.30ks, et valmistuda kell 20 algavaks teiseks etenduseks.

Suure osa trennivabast ajast veetsid noored lauluväljaku kõrval puude all pikutades. See oli üks väheseid võimalusi villased vammused seljast visata.

Rõivad valmistati kõigile Mändla sõnutsi eritellimusel. “Eks rahvariiete valmistamine kallis ole, kuid tänu toetusele oleme siiani hakkama saanud,” kinnitas juhendaja. “Eks neid kulu ka, kõige rohkem läheb muidugi särke.”

Pühapäeva hommikul marssisid Kajaka liikmed kõrvuti ülejäänud ligikaudu 34 500 laulu- ja tantsupeol osalejaga Tallinna kesklinnast rongkäigus lauluväljakule, kus kell 13.15 algas noorte laulupidu. Vanemad tantsijad tegid kaasa vaid neljas viimases laulupeo loos, Kajakas tantsis näiteks pala “Põhjamaa” ajal. Väiksemad tantsijad lubati pärast rongkäiku sootuks koju. Vanemad peolised asutasid end Pärnu poole teele mõni tund pärast “Maa ja ilma” lõppu.

Pühapäevase rongkäigu ajal paistis silma Kajakaski. Nagu nii mõnigi teine tantsurühm ilmutas rongkäigus fantaasiat, lõi Pärnu tantsuansambel tantsu- ja laulupeo ühe dirigendi Toomas Volli ümber lauluväljaku lähedal tantsu.

Tantsupidu muudeti liiga lihtsaks?

Tegelikult alustasid 16–23aastased tantsijad laulu- ja tantsupeoks valmistumist juba mullu sügisel, kui peole valitud said teada tantsude nimed. C-rühmad ehk gümnaasiumiealised lõid kaasa seitsmes tantsus: “Lugu labajalga”, “Põhjamaa”, “Eesti muld ja Eesti süda”, “Oige ja vasemba” ja “Tõmba Jüri”. Peale selle tantsisid poisid Metsatölli muusikale seatud “Velekeseq noorõkõsõq” ja C-rühmad moodustasid valikrühmade valsi ajal nende ümber südame.

Sealjuures olid noored tantsude raskusastmetega üsna rahulolematud.

“Esiteks võiks tantse märksa rohkem olla,” leidsid Kajaka noored. “Samuti võiksid mustrid olla märksa keerulisemad.”

12 aastat tantsinud ja oma neljandal laulu- ja tantsupeol osalenud Kaupo Sirel rääkis, et kui vanasti joonistati neljaminutise tantsu jooksul paar-kolm mustrit, siis tänavu tantsu kohta üks. “Ehk on varasemate aastate tase olnud nii kõva, et ootused on liiga kõrged,” nentis noormees. “Igatahes, kuidagi kerge tundub tänavune kava.”

Kui muidu olid noored peo korraldusega rahul, siis teise asjana häiris neid lauluväljak asupaiga valikuna. Torinat ebaõnnestunud tantsupaiga kohta ei kuulnud ainult pärnakate suust, nurinat kostis kõikjalt, kus tantsijate seas ringi sai käidud.

Mändla tõi välja, et publikule ei anna lauluväljak peost eriti head ülevaadet. “Tantsijad moodustavad platsil mustreid, kuid need on selgelt näha vaid sellele osale pealtvaatajaist, kes on kõige kõrgemal kohal,” teadis juhendaja. “Nii jäävad paljudel mustrid üldse nägemata.”

Tantsuplatsi seisu suhtes avaldasid tantsijad rahulolematust. “Pool platsi on murul ja pool kivil,” selgitas Sirel. “Kivi sööb päris mõnusalt pastlaid, üleminekul murule on aga üsna libe ja seal on kohati tegu, et püsti seista.”

Nii juhendaja kui tantsija arvates on Eestis parim tantsupeo koht Tallinna Kalevi staadion, mis ühtmoodi hästi sobib nii vaatajaile kui tantsijaile. Miks pidu tänavu lauluväljakul toimus, ei osanud kumbki öelda. Ilmselt dikteerisid lauljad asukoha valiku.

Peo lõpetas turvamees

Eluoluga jäi aga enamik osalejaid igati rahule. Tantsupeol kaasa teinud Pärnu Raeküla kooli direktor Liilia Oberg märkis, et tänavuse peo korraldus on üks paremaid, mida tema näinud. “Toitlustamine on korralik, lastele jagatakse platsil tasuta vett, kiirabi on olnud väga heal tasemel,” loetles ta. “Ainult head emotsioonid.”

Sama kinnitasid enne laulu- ja tantsupeo esimest etendust Kajaka tantsuneiud. “Koolimaja on iga aastaga järjest paremaks muutunud,” hindasid neiud elamistingimusi Saksa gümnaasiumis. “Ehk vaid veidi kitsas on, meid on jagatud 16-18 kaupa klassidesse, kus oleme pinkide-laudade-kappide vahel.”

Mis toitlustamist puudutab, siis noorte kinnitusel ei taha nad ilmselt kodus enam tükk aega makarone näha. Neid saanud isegi liiga palju.

“Põhimõtteliselt võis süüa nii palju, kui tahtsid, aga sööklas olid ees näidisportsud ja ikka juhtus, et kui võtsid rohkem, tõmbas kokk taldrikult osa tagasi ja raputas kurjal ilmel pead,” kirjeldasid Kajaka tantsijad.

Õhtud möödusid noortel aga lõbusalt. Peale kino nad küll eriti väljas ei käinud, sest majutuskohta ehk koolimajja pärast südaööd sisse ei lastud.

Nii jäid noortel tantsijatel näiteks klubituurid tegemata.

Sellele vaatamata kippus koolimajas melu nii suureks minema, et ühel õhtul saadeti suisa turvamees Kajaka tantsijaid korrale kutsuma. “Kolmapäeval tuli, jah, turvamees meid keelama, et me tegevat liiga suurt kisa ja allkorrusel ei saa 3. ega 4. klasside lapsed magada,” meenutasid tantsutrupi liikmed.

Küsimusele, mis nad seal siis tegid, vastasid noored peaaegu ühest suust, et mängisid seltskonnamänge. Et koolimajades ei tarvitatud alkoholi ega suitsetatud, kinnitas Tallinna munitsipaalpolitsei, mis hooneid kontrollis. Nädala jooksul ei tabatud ühtki eelnimetatud tegevusega patustanud tantsijat ega lauljat.

Noortele jääb ilmselt meelde ühissõidukeis liikleminegi, sest vaevalt leidus nädala kestel hetke, kui lauluväljaku vahet sõitnud bussid polnuks ülerahvastatud.