Liivamäe lahing jätab küsimärke

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kilingi-Nõmme aukodanik kindral Ants Laaneots sätib pärjalinti Liivamäe lahingu mälestusristi ees, mõeldes oma isale ja onule, kes seal linna kaitsjate poolel võitlesid.
Kilingi-Nõmme aukodanik kindral Ants Laaneots sätib pärjalinti Liivamäe lahingu mälestusristi ees, mõeldes oma isale ja onule, kes seal linna kaitsjate poolel võitlesid. Foto: Ardi Truija

Suvevaikses Kilingi-Nõmmes viib 4. juulil tee vaid ühes suunas – Liivamäele, et meenutada seal 70 aasta eest peetud lahingut, millele järgnenud sündmused hoiavad tollal lapseealiste meeli siiani ärevil.

Eakamate tarvis on Saarde vallavalitsus kui mälestusürituse korraldaja paigutanud pingid, metsaserva Lodja tee äärt palistab rahvasumm, üle taevalaotuse rändavad pilved jätavad päikese hetketi jahutavalt varju. Vaikitakse, mõtlikult. Kõrge metallist mälestusrist vestab igaühega siia kogunenuist oma kuuldamatut juttu.

Möödanikku väärtustavas kohas räägitakse vanemast nooremani, kuidas linna kaitsjate ja hävituspataljoni vahel toimus lahing ja karistuseks taganema löömise eest põletas hävituspataljon kolmandiku Kilingi-Nõmmest.

Kindrali tere

Pingirea alguses istub üks meenutatavates sündmustes vahetult osalenuid Leida Rebane, kelle juurde tõttab terekätt andma Kilingi-Nõmme aukodanik kindral Ants Laaneots. Tal on siinse paigaga isiklik side, sest tema isa ja onu aitasid linna kaitsta. Leida, tollal 18aastane neiu, liikus lahingupaigas, sanitaarpaun õlal, ja aitas haavatuid tohterdada.

Hiljem loeb Leida Rebane üritusel osalejatele ette Liivamäe lahingut juhtinud ja haavata saanud major Paul Lillelehe tütarde ja perekonna läkituse, saadetud Ameerikast just selleks päevaks.

Kohalik skautmalev Sirli Arumäe eessammumisel rivistub mälestusristi juurde, nende järel tulevad lippude lehvides kaitseliitlased. Tikksirgelt seisab auvahtkond, valmis asetama mälestusmärgi juurde kaitseministri ja kaitseväe ülema pärga. Päevakohaste paladega esinevad Kilingi-Nõmme muusikakooli õpilased.

“Kunagi ei saa päris vabaks rahvas, kes pole võidelnud oma vabaduse eest,” kinnitab kaitseminister Mart Laar. Ajaloolasena arutleb ta, millised tagajärjed olid Eesti hääletul alistumisel ja Kaitseliidu laialisaatmisel, kuidas esimese sõjasuve sündmused arenesid ja viisid oma riigi taastamise eesmärgiks seadnud vastupanuliikumiseni.

Küünlatuli kivil

Kodukandi rahva ees sõnajärje võtnud kindral Laaneots räägib nagu väejuhatajale kohane Liivamäe varitsuslahingu käigust, mille taktika määras linna kaitsele asunud 70 mehe ja neile appi tõtanud Voltveti metsakooli ja Mõisaküla ning Jäärja kordoni piirivalvurite relvastus.

Laaneots räägib, millise õppetunni andis tollane aeg, mis on näide, kui haavatav on väike rahvas suurriikliku propaganda poolt, millega Eesti rahvasse löödi kiil.

“Meelekindlus, tahtejõud ja ühtsus peab olema rahval, nagu see oli Vabadussõjas,” rõhutab kindral, kelle järel võtab kõneleja koha maavalitsuse nimel osakonnajuhataja Heiki Mägi. Tema räägib unistuste vabaduse eest võidelnute mehemeelest.

Kohalik koduloouurija Olev Paukson ütleb, et mida rohkem ta lahingu ja järgnevate sündmuste lugu uurib, seda rohkem tekib küsimusi, millele vastust otsida. Näiteks: miks tegi hävituspataljon peatuse Lodjas? Kas selleks, et paigutada autod ringi nii, et eesotsa jäävad Pärnust kiirkorras mobiliseeritud kooliõpilased, kes sattusid esimestena kuulide alla?

Omaette küsimus on, miks lahingu järel ei pandud linnas ja selle piiril valvet välja, sest hävituspataljon tuli ju enne keskööd tagasi. Täit selgust pole selleski, mida tegi hävituspataljon oma 68 hukkunuga ja kes nad rahvuselt olid. Kuulduste järgi uputasid punased langenud rappa.

Kurb maakivi kõrgub kaskede varjus Kiriku tänavas, mille juurde rahvas koguneb. See meenutab hävituspataljoni süütepudelite abil tulesurma läinud linnaosa.

“Olin kümnene, kui siin majad, poed ja väikeettevõtted maha põlesid. Meil ei olnud pärast seda enam midagi, tuleasemest leidsime isa tööriistu, nühkisime neid traatharjaga puhtaks, et ta saaks tööle hakata,” meenutab Aita Tänavots ja asetab valged lilled mälestusküünalde juurde.

Ministri ümbrik

Kilinginõmmelane Jaago Lensment oli siis viiene, kui kolmandikus linnast hävitustuli lõõmas. Tema oli 20 aastat tagasi, enne Eesti taasiseseisvumist üks neist, kes mälestuskivi paigaldamise algatas. Selle sündmuse puhul laskis kohalik kollektsionääride klubi Varia trükkida eriümbriku, mille eksliibrisepildil on kujutatud leekides hooneid ja kiri “Hävituspataljon süütas 5. juulil 1941”.

Paukson kingib Mart Laarile ümbriku, millel viiekopikalised Nõukogude Liidu postmargid, Kilingi-Nõmme postkontori eesti- ja venekeelse kirjaga tempel peal.

“See on huvitav ümbrik, nõukogude võim kehtis veel, aga tekst ümbrikul ütleb, et hävituspataljon põletas,” silmitseb Laar kingitust, mis nagu omaette julgustükk tekitab temas emotsioone.

Emotsionaalse kingitusega asub tagasiteele ka Laaneots, kellele kilinginõmmelane Endel Zirn andis kaasa kodualbumist leitud foto, millel 13aastane Ants Siberist tagasituleku järel istub oma onu kodutalu õues hobuvankril ja mängib akordioni.

“Seda pilti mul ei ole,” ütleb kindral häälega, nagu oleks võitnud tähtsa lahingu.

Liivamäe lahing 4. juuli 1941

* Suvesõja üks esimesi lahinguid, mis toimus Kilingi-Nõmme lähedal Liivamäel linna kaistjate ja Pärnu hävituspataljoni vahel.
* 3. juulil kukutasid kohalikud kaitseliitlased ja metsavennad nõukogude võimu Tali, Saarde, Tihemetsa ja Laiksaare vallas ning Kilingi-Nõmme linnas.
* 4. juulil tuli linna tagasi vallutama Pärnu hävituspataljoni üksus, 150 meest. Neile astus vastu 70meheline võitlusgrupp major Paul Lillelehe juhtimisel. Õhtul kuue paiku algas lahing, kaitsjatele tulid appi Voltveti metsakooli õpilased ja 17meheline piirivalvurite rühm. Hävituspataljon löödi taganema.
* Lahingus langes 2 ja sai haavata 8 linna kaitsjat, hävituspataljon kaotas 68 meest langenute, 16 haavatute ja 10 vangivõetutena.
* Hilisõhtul tungis hävituspataljon regulaararmee toetusel linna, algasid haarangud, arreteerimised, hukkamised.
* 5. ja 6. juulil pani hävituspataljon taganeva Punaarmee üksusega Kilingi-Nõmme põlema, tules hävis kolmandik linnast, täies ulatuses Kiriku tänav, kus asusid töökojad, kauplused, eramud.

Andmed: Saarde Sõnumid

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles