Esmaspäeva varasel õhtutunnil nädala eest rabas mind Pärnus Jannseni tänava Säästumarketi ees avanev pilt. Odavpoe ukse ees sebis ja asjatas tubli kümmekond lumpenit, asotsiaali või kuidas iganes neid vabatmehi tuleks nimetada. Üksikuid naisi samuti.
Säästumarketi logo all pinkidel oli üks kangelane tiigrinahas koguni seljakil unne suikunud, paljas kõht valla õhtusele päikesele ja sääskedele. Säästumarketi pingid lausa kutsuvad R-kioski varju istuma, et uue õlleannuse või parfümeerialonksu tarvis raha klappida, seda teistelt inimestelt lunida ja tülitada SEBi aparaadist raha võtjaid ning poekülastajaid.
Tavaliselt liigutakse Säästumarketi juurest edasi Noorteparki, kus lasteaia lähedal on pinkidel hea aega veeta.
Vana turu bussipeatuses on linnabussi ootajatel harva võimalik jalga puhata, sest pingid on hõivanud ebamäärases vanuses ja välimusega kontingent. Eriti palju hakkas neid olema nii bussipeatuses kui Vana pargi pinkidel Mart Viisitamme linnapeaks olemise ajal. Arvasin, et ju see on tema fänniklubi. Nüüd selgub, et nad fännavad ka Kivimäge, Metsa ja Kosenkraniust.
Vanast pargist on raske läbi saada, ilma et keegi sealsest seltskonnast ei üritaks vähemalt suitsu nuruda. Kuigi pensionärid nurisevad, et linnas on pinke vähe, tuleks olemasolevadki ära korjata, et suvepealinna elu “õied” ei saaks liialt õilmitseda.
Rääma-poolsel jõekaldal, sõudeklubi kõrval on mitteametlik, kuid siiski tähistatud ja isegi hädapärase inventariga varustatud ujumiskoht. Põlisräämakad teavad, et selle kandi inimestel olid ammusest ajast jõe kaldal oma ujumiskohad.
Nüüd võib pahaaimamatult sõudebaasi juurde ujuma mineja avastada eest võõrkeelse joomase seltskonna või näha nende lahkumise järel maha jäetud taarat, mida poodi tagasi ei võeta, sihvkakoori, suitsukonisid ja muud prahti. Kui kuhjani täis prügikast tänapäeva “supelsakstel” kopsu üle maksa ajab, lendab see jõkke.
Tunnistan ausalt, et selle kontingendi suhtes mul kaastunnet ei ole, sest tean, et sugugi mitte kõik lumpenid ei ole sellesse seisu jõudnud n-ö kapitalismi hammasrataste vahele jäänuna, vaid lihtsalt on võtnud endale sellise elustiili ehk ise süüdi oma vähikäigus. Neile, kes soovivad oma eluvankri jälle teele vedada, on Pärnus võimalused olemas.
On siis politseil nii raske külastada lumpeni peamisi kogunemiskohti ja teha trahve avalikus kohas joomise ning lärmamise eest?