Manija ebaseaduslikud majad lähevad lammutamisele

Madis Filippov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Manija looduskaitseala.
Manija looduskaitseala. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Juba kümme aastat tagasi maastikukaitsealale jäävale Manilaiule ebaseaduslikult püstitatud neli väikest maja tuleb omanikel lähikuudel lammutada, kuna kohtus nad õigust ei saanud. Vastasel korral palkab töömehed palke lahti kangutama riik.
 

«Eelmisel nädalal tegime hoiatuse sunniraha rakendamise kohta, ja kui maju ära ei likvideerita, siis ka sundlikvideerimise kohta,» seletas keskkonnainspektsiooni peainspektor-nõunik Aavo Sempelson asjade käiku.

Kui kolm majakest 2001. aastal maastikukaitsealale ehituskeeluvööndisse ehitati, oli kinnistu omanik Pärnu ettevõtja Raimond Pärn. Juba siis tegi keskkonnainspektsioon ettekirjutuse ebaseaduslik ehitamine lõpetada, hiljem ka majad likvideerida. Ent majad ehitati valmis, värviti üle ja juurde ehitati veel üks hoone.

Ka Pärnumaa keskkonnateenistus leidis, et hooned rikuvad saare pärandkoosluse ilmet, ei sobi maastikukaitsealale ja tuleks alustada majade lammutamist. Leiti, et seda oleks suhteliselt lihtne teha, kuna ümarpalke pole keeruline lahti võtta.

Kui keskkonnainspektsioon nõudis lammutamist, siis kinnistu uued omanikud Raili ja Raina Pärn leidsid, et need palkmajad polegi ehitised. Seda siis ehitamise ajal kehtinud seaduse mõistes.

Näiteks pole nad maaga püsivalt ühendatud, vaid neid saab teisaldada. Pealegi varustatakse maju elektriga maapealse pikendusjuhtmega, majades puuduvad vesi ja muud kommunikatsioonid. Nii nõudsid omanikud kohtu kaudu likvideerimise ettekirjutuse tühistamist.

«Nad vaidlesid selle üle, et majad on ehitatud vana ehitusseaduse järgi, mille kohaselt need nende arvates ei olnud ehitised,» sõnas Sempelson. «Kuna majad on maakividel, siis käis kogu küsimus selle üle, kas nad on kohtkindlad või mitte.»

Kaebuses kohtule väitsid omanikud veel, et majad on keskkonnasõbralikud, paigutatud kruusaaukudesse ja sobivad saarele. Majad asusid siis kinnistul juba kaheksandat aastat ja seni polevat tuvastatud nende kahjulikku mõju loodusele ega keskkonnale.

Kuid esimeses ja teises kohtuastmes jäi keskkonnainspektsiooni ettekirjutus tühistamata. Leiti, et vundament ei pea olema tingimata maa-alune konstruktsioon. See tähendab, et ka maakivid täidavad vundamendi rolli. Sempelsoni sõnul riigikohus omanike kaebust juunis menetlusse ei võtnud. Niisiis tulebki majad lõpuks lammutada.

«Vabatahtliku täitmise tähtaeg on oktoobri lõpp,» sõnas Sempelson. Kui see jäetakse tegemata, rakendatakse sunniraha, seda kuni järgmise aasta aprillikuuni, sest aprillist kuni juuni lõpuni ei tohi kaitsealusel saarel ehitus- ega lammutustöid teha.

«Sunniraha tähendab, et omanikelt küsitakse iga kuu raha,» seletas Sempelson. Sunniraha on 640 eurot ja see saadetakse kohtutäiturile täitmisele. Seega lisanduvad veel kohtutäituri tasud. Kui majasid ei lammutata, hakatakse omanikelt võtma 1000 eurot kuus.

Kui ka sellest pole kasu, võtab keskkonnainspektsioon need majad ise maha. «See on kõige viimane võimalus,» tunnistas Sempelson. «Kui 1. aprilliks pole asi tehtud, siis küsime hinnapakkumised ja augustis läheb sundlammutamisele.»

Kinnistu omanikke Postimehel eile kätte saada ei õnnestunud, endine omanik Raimond Pärn ei soovinud aga asja kommenteerida. «Ma ei taha teile mitte midagi vastata, sest te kirjutate sinna niikuinii omad sõnad. Ma ei taha, et te meist kirjutate,» ütles ta.

Sempelsoni sõnul on keskkonnaispektsioon ettekirjutusi hoonete likvideerimise kohta teinud varemgi, kuid neid on enamjaolt vabatahtlikult täidetud.

Keskkonnainspektsiooni nõuniku Himot Marani sõnul on 2005. aastast kuni mullu oktoobrini ettekirjutuse alusel likvideeritud kaheksa ehitist, menetluse ajal on teisaldatud kolm ja lammutatud kuusteist ehitist.

«Tänaseks on seis tõenäoliselt pisut muutunud. Tegemist on olnud erinevat tüüpi ehitistega, nende hulgas on ka väikeehitised,» lisas Maran. «Keskkonnainspektsioon ise ei ole ühtki ehitist likvideerinud.»

Pikk asjade käik

•    Raimond Pärn ehitas 2001. a septembris Manijale kolm maja (hiljem lisandus veel üks). Ehitusluba selleks ei olnud.

•    19. septembril 2001 tegi keskkonnainspektsioon (KKI) ettekirjutuse ehitamise lõpetamiseks ja ehitiste konserveerimiseks.

•    21. aprillil 2003 tegi KKI ettekirjutuse hoonete likvideerimiseks.

•    Kaasomanikud alates 2006. aastast Raili ja Raina Pärn leidsid, et majad ei ole ehitised ehitamise ajal kehtinud seaduse mõistes, kuna need ei ole maapinnaga püsivalt ühendatud.

•    KKI jättis 2009. aasta aprillis nende vaide rahuldamata. Omanikud läksid seejärel kohtusse.

•    7. mail 2010 leidis Tallinna halduskohus, et tegemist on vundamendile püsivalt paigaldatud hoonetega, mis on kohtkindlalt ühendatud maapinnaga.

•    31. märtsil 2011 jättis ringkonnakohus halduskohtu otsuse muutmata, ka riigikohus asja menetlusse ei võtnud.

Allikas: Tallinna ringkonnakohus
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles