Peeter Olesk: Aus raamat Sindi kasarmutoast võrsunud professorilt

Peeter Olesk
, kirjandusteadlane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peeter Olesk.
Peeter Olesk. Foto: PP

Tartus on kirjastus Juura avaldanud teose, mis on haruldane juba siin Taaralinnas. Tartu ülikooli raamatupoodi jõudis seda kõigest kaks eksemplari ja mulle müüdi too, mis võeti vaateaknalt. Ei usu, et Sindis leiduks mõni vaateaken, mille klaasi tagant seda raamatut näeks.

Teos kannab pealkirja “Kasarmutoast professoriks”, autoriks Tartu ülikooli kauaaegne õppejõud, jurist professor Heino Siigur, kes sündis 2. jaanuaril 1931 Sindis ja kelle noorpõlv seal möödus. Tollest ajast on tekstile lisatud tosinkond fotot, millest on vaid kahju, et need on täpselt legendeerimata.

Ilma pateetikata

Professor Heino Siigur on tööõiguse, täpsemalt palgajuura (see pole termin), asjatundja, kes jääb alati alasi ja haamri vahele. Miks ta tsiviilõiguse paljudest valdkondadest valis just niisuguse ala, kus valitseb igavesti ohtralt subjektiivsust, seeüle autor ei filosofeeri, kuid võib oletada, et sel alal oli sotsiaalne tellimus kindlasti suurem, kui näiteks autoriõiguses, milles tööõiguslikud suhted on tänapäevani rahuldavalt reguleerimata.

Elanud Sindis 1931-1944, ositi hoopiski tavaõiguslikus keskkonnas, milles kogukondlikkus tegi elamise lihtsamaks. Autor ei luiska kuskil, kui tore see siis oli, ega rõhuta tundeliselt seda, milleks tal on ka tulevikus õigus, nimelt et ta on sündinud töölisperekonnas.

Heino Siigur on sündinud meiesuguste keskel ega oskagi välja tuua oma küllalt pika elutee tähetundi. Raamatu põhjal on võimatu öelda, kas ta on lugenud Betti Alveri luuletust “Tähetund” või Goethe Fausti monoloogi, sest “Kasarmutoast professoriks” pole kirjutatud enesele ega endast. Raamat on kirjutatud järglastele teadmiseks, kuidas asjalood olid ja mismoodi on elatud.

Professor Heino Siigurist kuni kümmekond aastat vanematest õpetlastest on omi mälestusi kuni olevikuni avaldanud üle tosina Tartuga seotud inimest, esimesena Ain Kaalep juba 1969. Osa neist on väga isiklikud, mõni jälle aravõitu. Heino Siigur pole olnud ei lüürik ega kroonik ehk ta ei vaju laiali ega ole kuiv.

Ühtlasi pole meie ees omaenese teadusliku töö automonograafia, st käsitlus sellest, mida ma ise olen korda saatnud. Meil ei ole enam sovhoositootmist, see on tollasel kujul minevik. Mis pole minevik, on konfliktid palgakorralduses ehk üldisemalt töö tasustamisel, olgu tasu maksmise kohaks kas või väike linnapood, kus ostu eest võidakse siiani maksta, nagu vanasti öeldi, raamatu peale.

Analoogilisi probleeme on korteriühistutel, kuid kirjastustelgi. Heino Siigur on kirjutanud oma raamatu kokkuvõttena ja loobunud oleviku kallal närimisest. See on õige, sest nii on ta vabanenud kiusatusest segada mälestusi ja uurimuslikke tähelepanekuid, aga ega sellest tööõiguslikud probleemid kao.

Raamat on, kuid teda pole

Ma ei saa osta raamatut pelgalt reklaami järgi (sageli on kirjastus selle juba varem kokku seadnud). Ma pean seda lehitsema. Professor Heino Siiguri raamatu väärtust kärbib pisut nimeregistri puudumine. See, et raamatu uusi eksemplare tuuakse letile vastavalt läbimüügile, on tavaline, ent see ei käi poole päevaga.

Kust peaks Pärnumaa ja eriti Sindi elanik teadma, millal saabub õige päev astuda raamatukauplusest läbi ning kulutada 12 eurot ja 60 senti professor Heino Siiguri raamatu ostmiseks pärast seda, kui ta on teost lehitsenud?

Kui jõukohasem on teost laenutada, siis kust, sest kas raamatukogutöötaja ise on teose läbi lugenud ja oskab öelda, mida uut ütleb professor Heino Siigur Sindi kui tööstusalevi ja -linna kohta?

Samal ajal ei ole “Kasarmutoast professoriks” põrmugi kodukohaaineline raamat, teda on õpetlik lugeda ka teise nõukogude okupatsiooni ja nüüdse iseseisvuse alguse mõistmiseks.

Teda ei pea ostma tingimata Pärnust. Lihtsalt peab teadma, et niisugune teos on olemas. Ta ei ole edulugu, kuid ta on huvitav. See, kes tema sisu ei tunne, on kaotanud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles