Piirkonna suurimaid põllumajandusettevõtteid OÜ Põhara Agro jääb aadressi järgi Aruvälja piiridest välja, kuid harib põldu ja kasvatab teravilja kunagise Kalevipoja ja Bolševiku kolhoosi maadel. Osaühingu juhataja Jaanus Põldmaa ütleb, et selle töö, mis varem tegid ühismajandites 30 traktorit ja 40 traktoristi, saab moodsa tehnikaga tehtud kolme traktori ja kolme mehega.
Elamine lauta
Ajast, mil Jaanus Põldmaa Põltsamaalt teise kanti elama asus, saab mööda paarkümmend aastat. See oli Eesti Vabariigi taassünni aeg ning uutmismõtted saatsid noori ja vanu.
Põharas selle koha peal, kus on Põldmaa elumaja, tootmishoone ja kuivati, oli kolhoosi noorkarjalaut. Iluaia ja tehnika hoiuplatsi kohal laiutasid aga vana karjalaut ja sõnnikuhoidla.
“Üheksakümnendate keskel otsustasin hakata elamut ehitama, olen Saksamaal olnud ja näinud, kuidas seal perefirmasid rajatakse, läksin oma plaaniga valda, seal öeldi, et olete küll välismaal käinud, aga laudas ei ela ükski inimene,” räägib ettevõtlik peremees, kes vallamajas öeldut väga põdeda ei võtnud.
Pere eluruumid ehitas ta vasikalauda sellesse ossa, kus olid abiruumid ja jõusöödahoidla, tehnika hoiuruumid, viljahoidla ja kuivati aga mahutas lauda loomade poolele. Väljast ei ütle enam keegi, et see on majandiaegne farmihoone.
“Põhara Agro on puhtalt viljakasvatusettevõte, haritavat maad on osaühingul 950-1000 hektari vahel, riskide maandamiseks kasvatame kõiki teravilju,” annab Põldmaa oma juhitavast ettevõttest kiirülevaate. “Suur koristusperiood läks lahti 1. augustist, aga rüpsi võtsime nädalapäevad varem.”
Osaühingus saab pidevalt tööd neli inimest, hooajal paar-kolm rohkem.
Saksamaa kogemus
Põhara Agro juhataja on õppinud Saksamaal just teraviljakasvatust ja tootmissuund on sellele võetud, lisateadmisi annavad koolitused. Põlluharimiseks vajalik tehnika on osaühingul olemas, mõni masin katsetusel, sest juhataja on ühtlasi põllumajandustehnika konsultant, kes oma kogemusi teistele jagab.
“Maal on tegemist küll, tuleb leida õige lahendus, kõik tasub ennast ära, aga selleks peavad olema vastavad teadmised,” rõhutab Põldmaa ja arutleb, et esialgu suure hooga alustanutel nappis põllumehe teadmisi, seepärast ettevõtmised hääbusid.
“Mina põllumehe haridusega ei lähe telerit remontima ja kes on pillimees, mängigu pilli, ärgu põllu peale mingu, ja kes leiab, et mõni mees mujale ei kõlba kui traktoristiks, siis ütlen, et tänapäeva traktori kabiinis on arvuteid rohkem kui mõnel inimesel kodus,” leiab ta vanarahva tarkust pidi põhimõttel, et iga kingsepp jäägu oma liistude juurde.
Audru valla elu edendab Põldmaa vallavolikogu eelarve-planeerimiskomisjoni esimehena ja toetab jõudmööda piirkonna ettevõtmisi. Vaba aega kasutab ta jahil käimiseks ja truu kaaslane on siis pruunikarvaline Baieri jäljekoer.
Kuivati müriseb vaikselt, rüpsiseemne kuhilad kahanevad. Kui ilma hoiab, saab lõikuskuu lõpuks ligi 80 protsenti viljast võetud. Rüpsi järel hakkab kombain lõikama rukist, mis korralikku saaki tõotab.
Elamise ja töökoha sisuliselt ühe katuse all olemise kohta ütleb südamega maa küljes olija, et tõesti, kodurahu puudub, kui elad töö juures, aga see on elustiil, maaelu ongi elustiil.
Põllumajandusminister väärtustas Põhara Agro OÜ juhataja tööd mullu ministeeriumi hõbedase teenetemärgiga eduka tegutsemise eest ministeeriumi valitsemisala valdkonnas. See tähendab – teraviljakasvatajana, maaharijana.