Uus direktor tahab jätkata vanal kursil

Pärnu Koidula gümnaasiumi direktori kandidaat Indrek Kaldo. Foto: Ardi Truija

Vastab Indrek Kaldo, Pärnu Koidula gümnaasiumi direktori kandidaat.

Lähete oma vanasse kooli, kus veel piisab neid õpetajaid, kes teilegi tundi andsid. Kas kõhedust pole, et see õpilase-õpetaja suhe võib hakata tulevast tööd segama?

Ei ole. Ma arvan, et sellist vanasse aega tagasi viivat suhet ei teki. Eks väike ärevus ole hinges, aga see ei sega: kõik on ju tuttavad, neist on head mälestused.

Pärnu koolijuhtidegi hulgas olete ülejäänutest noorem. Samuti on kõigil tulevastel kolleegidel vähemalt kümneaastane direktoristaaž.

Minulgi on kolm aastat koolijuhtimise kogemust: olin Tallinnas Estonian Business Schooli gümnaasiumi direktor. Rein Eglon tõi välja, et olen niisama vana, kui oli tema Koidula kooli juhtima hakates. Tema sai selle tööga väga edukalt hakkama, arvan, et saan hakkama minagi.

Pahatihti on kombeks, et tulija tikub platsi olemasolevast puhtaks lööma. On teilgi suurpuhastuse plaanid?

Arvan ja usun, et Koidula koolis on väga tugevad, professionaalsed õpetajad ja õppealajuhatajad, nii et kindlasti ei plaani ma selles vallas suuri muudatusi. Eglon on loonud väga hea meeskonna.

Paraku on nii, et virvatulede valgel pealinna parketil kõndima harjunu enam provintsi ei tiku. Mis teid siia tõi?

Pärnu ei ole provintsilinn! Olen põline pärnakas ja kogu aeg on mul siin elamine olnud. Kui läksin pärast Tartu ülikooli lõpetamist Tallinnasse tööle, olin vaba ja vallaline ning rügasin seal hommikust õhtuni tööd teha. Aga nüüd on ajad muutunud: olen abielus, on kaks last.

Tegelikult tulin Pärnusse juba eelmisel aastal, põhjuse andsidki lapsed ja pere, sest siin on tunduvalt paremad elamistingimused.

Siin käin iga päev lapsega paar korda kas mere ääres või Rannapargis mängimas, Tallinnas pidi sikutama lapsevankrit trepist üles ja kui majauksest välja astusid, tuli hoolega vaadata, et kohe auto alla ei jää.

Kui sul on lapsed ja pere, on Pärnu elukeskkonnana ideaalne.

Kas teie abikaasa on samuti õpetaja?

Ei. Ta on lõpetanud ülikooli rahanduse ja krediidi erialal. Praegu on ta kahe lapsega kodus: suurem on kahe ja poolene, väiksem seitsmekuune, aga enne töötas ühes Tallinna suurettevõtteist pearaamatupidajana.

Ametisse kandideerides pidite konkursi komisjonile esitama visiooni Koidula kooli tuleviku kohta. Saate seda resümeerida?

Rein Eglon ja tema meeskond on ära teinud suure ja märkimisväärse töö, minu ettekujutus kooli arendamisest baseerub juba tehtul.

Minu visiooni põhiline märksõna on akadeemilisus, jätkaksin paljuski senisel kursil, rakendades mõistlikult uusi ideid ja lisades akadeemilisusele uue mõõtme tihedas koostöös ülikoolidega ja rahvusvahelisuse. Tean, et selles vallas on koolis palju juba ära tehtud, sest käib toimekas koostöö nii Tallinna tehnikaülikooli kui Tartu ülikooliga.

Näen ette seda, et sõlmiksime koostöölepingu ka Tallinna ülikooliga ehk selle kooli nende instituutidega, mis jätkavad omal ajal Tallinna pedagoogilise instituudi nime all tuntud õppeasutuse tööd. Seda just loodusainete vallas, nad on samuti sellest huvitatud, tehes nii, et neist instituutidest tuleksid siia õppejõud, loeksid kas mingit konkreetset teemat või tervet kursust.

Samamoodi on võimalik, et nad korraldavad koolis teabepäevi, seminare, meie aga kasutaksime nende laboreid.

Kas 1. septembri aktuse kõne mustand on teil valmis või leidub vähemalt mõni ideeke, millele pidulik jutt keskendub?

Ei ole. Ootan esmalt ära, kas linnavalitsus mind ametisse kinnitab, sest olen praegu siiski vaid kandidaat sellele kohale, Koidula gümnaasiumi direktor on seni endiselt Rein Eglon.

Kui mind valitakse, küll ma siis kirjutan ka kõne.