Kantud asjade poed, rahvakeeli kaltsukad on viimasel ajal aina enam avalikkuse tähelepanu pälvinud, olles iga trendiinimese vintage- ja retrorõivaste põhiallikas. Tegelikult vääriks suur osa second-hand-poodidest tunnustust oma panuse eest heategevusse, kuna sealt leiavad rõivad selga paljud hädasolijad.
Enamikule inimestest seostub kasutatud asjade pood tõenäoliselt hunnikutesse kuhjatud rõivaste ja ainult neile kauplustele iseloomuliku hõnguga. Märkamata jääb nendesamade äride roll ühiskonnas.
Heategevuslikud või mitte, komisjonipoed mängivad olulist osa kapitalistliku maailma aineringluses. Nende roll on paisata maitse-eelistuste või tüdimuse tõttu kõrvale heidetud kaup tagasi ringlusesse. Heategevusliku missiooniga kaltsupoed teevad peale selle ära suure osa kohalikust sotsiaaltööst, jagades nii tulusid kui kaupa ning viies omavahel kokku hädasolijad ja abipakkujad.
Kantud asjade poodides tihti uitava Karoline Kelderi sõnutsi on sellised kauplused tänu oma soodsale hinnatasemele suurepärased, leidmaks omanäolisi, sageli naljakaidki esemeid, mis tuju heaks teevad. “Kahjuks on mõni ost leidnud koha kapipõhjas, kuid vähemalt ei jää mul seepärast süda valutama. Küll aga kriibivad hinge tavapoes tehtud emotsiooniostud,“ räägib ta.
Kelder usub, et second-hand-poodidel on ühiskonnas küll üsna oluline osa, aga möönab, et Eestis on taaskasutusel kasvuruumi. “Vahel olen poetanud paar riidekotti mõne kaltsuka ukse taha. Ma ei salli, kui kaltsukates on ebareaalselt kõrged hinnad ja seepärast osutub minu väljavalitud annetuskohaks odav kaltsukas. Ma ei taha, et minu vana asja järgmine omanik peaks selle eest hingehinda maksma,” põhjendab ta.
Samaaria missioon
Tihti seisavad komisjonipoodide taga kristlikud organisatsioonid, kus kauplused moodustavad vaid osa ühenduse missioonist. Samaaria puhul on selleks MTÜ Samaaria Eesti Misjon, mis hoiab kauplusi töös nii Pärnus, Haapsalus kui Hiiumaal.
Samaaria eesmärk on aidata ühiskonna tõrjututel naasta tavapärasesse ellu. Direktor Toomas Vallimäe sõnutsi toetatakse humanitaarabi poodidest saadava tuluga mitmesuguseid projekte, nende hulgas turvakodusid, vanglast vabanenuid, kodutuid ja sõltuvuse käes kannatavaid inimesi.
Koostööd tehakse nii omavalitsuste kui ministeeriumidega, samuti on organisatsioonil mitu partnerit Skandinaavia maades, kust tuleb enamik humanitaarabina müüdavast kraamist.
Samal ajal ei ütle Samaaria ära kodumaisest kaubast. Vallimäe soovitab enne esemete annetamist müügikohaga kokku leppida. Samuti rõhutab ta, et teretulnud on üksnes korralik kaup. “Sageli tuuakse meile katkiseid riideid, mida endal enam kanda ei kõlba. Prügimäe teenust me ei osuta ja kasutuskõlbmatuid asju meil vaja ei ole,” kinnitab Vallimäe.
Samaaria Eesti misjoni juht usub, et endale tarbetu kauba annetamine ja taas ringlusesse saatmine on loomulik tegevus. “Kasutatud asjade poed on õiged kohad, et asjad omanikku vahetaksid. Ühiskonnas peaks ikka olema nii, et tugevamad aitavad nõrgemaid. Kui keegi saab abivajajat mõne mööbli- või rõivaesemega aidata, teeb see ka annetajal tuju heaks,” leiab Vallimäe.
Arengumaad saavad abi Humanalt
Kui Samaaria keskendub eelkõige kodumaiste vähekindlustatute aitamisele, siis Humana teeb sama Aafrikas. 1960. aastail Taanis loodud organisatsioon, mis praegu kannab Humana People to People nime, on levinud 34 riiki ja hõlmab üle 150 heategevusprojekti.
Lõviosa Humana rahastusest saadakse just tänu kantud rõivaste müügile. Humana infojuhi Mari-Helene Kaberi jutu järgi toetatakse Humana kaupluste müügituluga arengumaade tervishoidu, haridust, farmereid, laste heaolu ja, mis kõige tähtsam, aidsiravi ja -ennetustööd. “Humana tegevus on mõeldud eelkõige tõstma heaolu neil, kelle lood on veel halvemad kui Eesti abivajajail,” räägib Kaber.
Aga ilma ei jää kodumaised hädasolijadki. Kuna Humana poodides vahetub kaup vähemalt kord kuus, läheb igakuine riietejääk tasuta jagamisele kohapeal, Eestis. Kaberi sõnutsi toetatakse näiteks Eesti lasterikaste perede liitu ja Tallinna hoolekandekeskust.
Organisatsiooni saab Eesti inimene aidata eelkõige kasutuskõlblikke rõivaesemeid annetades. 2007. aastast on kõigis Humana kauplustes kogumiskastid, kuhu võib kandmiskõlblikke rõivaid tuua. “Asju taasringlusesse saates on vaja toota vähem uut kaupa, seeläbi muutub maailmgi keskkonnasäästlikumaks ja -sõbralikumaks,” arvab Kaber.
Sõbralt Sõbrale hoolib eelkõige lastest
Eesti evangeeliumi kristlaste ja baptistide koguduste liidule kuuluva kaupluseketi Sõbralt Sõbrale kaubandusjuht Terje Roose sõnutsi tegutsevad nad absoluutselt igas vallas. Sõbralt Sõbrale on inimesi aidanud juba aastaid, korraldades nii kampaaniaid kui jagades tasuta rõivaid ja mööblit abivavajajaile.
Tartust pärit mittetulundusühing on Roose kinnitusel oma südameasjaks võtnud eeskätt vaesuses elavate laste abistamise. Kevadest kestab poodides kampaania, kus erimärgistusega kauba müügi tulust läheb pool laste aitamiseks.
“Lastel on ju kooliks vaja uusi vihikuid ja pastakaid ja Eestimaal on seni lapsi, kelle vanematel lihtsalt pole raha. Eriti hull on olukord maapiirkondades, vahel on kasutatud riiete kauplused ainsad, mis seda elu seal kannavad,” räägib Roose.
Samuti on Sõbralt Sõbrale abistanud näiteks vabanenud vange, juhib Tallinna supiköögi tegevust ja aitab sisustada sotsiaalkortereid. “Sealsed inimesed vajavad ju kõike, neil pole madratsitki maha panna. Siis tuleme meie, anname neile madratsi, tekid-padjad, voodilinad ja riidedki selga,” kõneleb Roose.
Roose kinnitusel on abi alati teretulnud. Kauplustesse saab tuua nii rõivaid kui korralikke majapidamistarbeid ja mööblit. Samuti on võimalik enne kokku leppides tulla appi jõu ja nõuga, tehes vabatahtlikku tööd.
Sõbralt Sõbrale kaubandusjuht usub, et kasutatud asjade poode on Eestis väga vaja, majanduslangus ja töötuse suurenemine tõestas seda veenvalt. Samal ajal möönab ta, et inimesed võiksid kulutada natuke aega, kaaludes, mis esemeid annetada.
“Eesti inimest peab ikka koolitama andmise suhtes, olukorrad, kus seisame valiku ees, kas annetatud kaup poelettidele panna või ära põletada, ei ole just normaalsed,” tõdeb Roose.
Shalomi eesmärk on inimeste rõõm
Ligi kaks aastakümmet Pärnumaal tegutsenud Shalomi abikeskus on oma tegevusaja jooksul pakkunud kohalikele inimestele nii materiaalset abi kui hingehoidu.
Samamoodi kui Sõbralt Sõbrale kauplusekett on Shalom oma pilgu pööranud eelkõige laste poole. Nende aitamiseks on korraldatud lastelaagreid ja avatud lastemaja, mis toimetulekuraskustes peredele pakub riskirühma laste päevahoiu teenust.
Rõivaid ja muud eluks tarvilikku kaupa on Shalomi abikeskuse juhataja Anne Aasa sõnutsi tasuta jagatud nii toimetulekuraskustes inimestele kui näiteks tulekahjus kannatanutele. “Oleme aidanud lahendada mitu üksikjuhtumit. Kui inimene pöördub hädas meie poole, oleme alati aidanud seal, kus võimalik,” kinnitab Aas.
Aasa arvamust mööda seisneb Shalomi edukuse võti vabatahtlikes, kes abikeskust jõu ja nõuga aidanud on. Samuti tänab juhataja kõiki inimesi, kes vähegi Shalomi tegevusele kaasa on aidanud, kas siis annetades või inimressurssi pakkudes.
Annetused on poodi alati oodatud ja ukselt ei saadeta tagasi kedagi. Kuna Shalom korraldab tasuta jagamise päevi, on Aasa väitel võimalik tuua rõivaid ja muud kaupa ka niisama äraandmiseks. “Arvestame alati inimese sooviga: kui poodi tuuakse midagi, mis ongi mõeldud annetamiseks, mitte müümiseks, siis seda eesmärki järgitakse,” ütleb Aas.
Kaltsukates ostlema julgustab Aas kõiki. “Ühe vana on teise uus ja asju uuele ringile saates saab ehk natukene vähendada ületarbimist ja säästa keskkonda,” loodab ta.