Eeskujulikku ettevõtlust on Eestis kombeks iseloomustada selliste sõnadega, nagu “kaasaegne”, “läänelik”, “euroopalik”. Sama suunda väljendas Reformierakonna valimisprogrammi loosung “Eesti Põhjamaade tiigriks!”.
Igale töökohale töötajate esindaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahjuks ei taheta meil kuidagi omaks võtta Põhjamaadele ja Lääne-Euroopale põliselt omaseid väärtusi.
Varakapitalistlikud ettekujutused
Eesti töösuhetes domineerivad jätkuvalt varakapitalistlikud ettekujutused, mille kohaselt töötaja peab olema tänulik, et talle üldse tööd antakse ja mingitki palka makstakse. Kui ta sellega rahul pole, pangu hõlmad vöö vahele ja lahkugu.
Töötajate algatusi töökorralduse ja -tingimuste parandamiseks peetakse paljudes ettevõtetes taunimisväärseks või lausa lubamatuks. Paraku kohtab isegi Põhjamaade kapitalile kuuluvates ettevõtetes säärast töötajavaenulikku suhtumist, mis emafirmas Rootsis, Norras või Soomes ei tuleks tööandjatel mõttessegi.
Selline “kui ei meeldi, mine ära” suhtumine on kõike muud kui ajakohane ja inimkeskne. Riigi tasandil on see päädinud sellega, et Eestis lahkuvad just need andekad inimesed, kes praegu võiksid riigi arengusse kõige enam panustada. Pealegi edendavad demokraatiat aktiivsed kodanikud, mitte vaikimisele sundiv võimuaparaat.
Samamoodi on töösuhetes. Need töötajad, kellel piisab pealehakkamist ja tööle pühendumist, et nad vigu märgates teevad julgelt ettepaneku lahendada probleem parimal võimalikul moel, on ettevõtte väärtuslikem vara, mitte tööandja suurim vaenlane.
Näeme ametiühingutes üsna tihti, kuidas aktiivsed ametiühinguliikmed ja edukad usaldusisikud töötavad ettevõtetes väga kaua, jõudes karjääriredelil väga kõrgele põhitöölgi, sest nende eesmärk ei ole teenida suuri summasid oma rahakotti, vaid aidata parimal viisil kaasa ettevõtte heale käekäigule.
Seetõttu peaks iga ettevõte, mis tahab olla euroopalik ja edukas, lähtuma nüüdisaegsetest põhimõtetest töösuhetes.
Tööandja peaks igati toetama töötajaid esindava usaldusisiku valimist ja sisulist sotsiaaldialoogi, et saavutada konsensus töötingimuste ja ettevõtte arengu küsimustes, samuti ametiühingu moodustamisel, kui see on töötajate soov.
Veebikoolitus
Et igaühele, kes alles kaalub töötajate esindaja rolli võtmist oma kollektiivis või kes on juba valitud usaldusisikuks, oleks alati ja kõikjal ligipääs asjalikule ja sisukale infole töötajate esindamise kohta, töötas ametiühingute keskliit Euroopa sotsiaalfondi rahastusel välja usaldusisiku veebikoolituse keskkonna usaldusisik.eakl.ee.
Sealt saab huviline teadmisi selle kohta, millised õigused, kohustused ja kaitse annab seadus talle seoses usaldusisiku rolli täitmisega. Peale selle leiab töötajate esindaja sealt häid nõuandeid tulemuslike läbirääkimiste pidamiseks tööandjaga ja konfliktide vältimiseks.
Tööandjaga suhtlemiseks on usaldusisikule hädavajalik ülevaade kõige olulisemast töölepingu seaduses, samuti töökeskkonna, võrdse kohtlemise ja sotsiaalkindlustusega seotust.
Väärtuslikud on esmased nõuanded selle kohta, kuidas kaitsta töötajaid varalise vastutuse asjus, koondamisolukorras ja töövaidlustes.
Koolituskeskkonnast leiab muu kõrval lihtsad juhised ametiühingu moodustamise kohta.
Usaldusisiku veebikoolitust saab läbida eesti ja vene keeles ning kogu teave on kättesaadav nii audiotekstiga slaidide kui prinditavate pdf-failidena. Omandatud teadmiste kontrollimiseks on koolituskeskkonnas olemas test.
Kindlasti saab usaldusisiku veebikoolitusest head praktilist nõu ja tuge iga töötaja, kes soovib kaasa aidata tööelu kvaliteedi paranemisele oma kollektiivis. Olgu ta eestlane või venelane, Tallinnast, Muhu saarelt või Setumaalt, töötagu ta tehases, laevas või kodukontoris ratastoolis.
Igaüks meist vajab teadmisi selle kohta, kuidas lahendada tööelus esinevaid probleeme partnerluse ja sotsiaaldialoogi vaimus. Oma tööelu kujundamises osalemine peaks muutuma loomulikuks igale töötajale. See aga eeldab mõistvat ja toetavat suhtumist kõigilt end nüüdisaegseks ja euroopalikuks nimetavatelt tööandjatelt.