Äsja oli Eesti oma 8,4protsendise majanduskasvuga välismaistes meediaväljaannetes taas paipoisi ja eeskujuliku riigi rollis. Üldised suundumused majanduses aga näitavad, et nii suurt majanduskasvu pole meile kauaks ja kui meie peamistes ekspordiriikides jätkub majanduskasvu pidurdumine, hakkab hiljemalt talvel Eestigi majanduskasv hanguma.
Siis näeme, kas Eesti Panga majandusprognoos 6,3 protsenti kasvu peab vastu või tuleb seda hakata korrigeerima.
Raske öelda, kas Euroopa suurriikide majanduskasvu pidurdumine tuli ikka ootamatult, aga Saksamaal ja Rootsis on see ilmne. Saksamaa majanduskasv taandus esimese kvartali 4,6 protsendilt 2,8 protsendini teises kvartalis. Rootsi vastavad näitajad olid 6,4 ja 5,3 protsenti. Samasugune tendents valitseb Soomes, Prantsusmaal ja Suurbritannias.
Eesti probleem seisneb endiselt turgude piiratuses. Oleme harjunud eksportima sinna, kus meid rohkem tuntakse ja ärikultuurgi on meile omasem. Praegune olukord hakkab meenutama aastatetagust perioodi, kui lühikese ajaga tuli idaturult minna läände. Seekord peab Eesti pöörama pilgu endale vähe tuntud, kuid kasvavatele turgudele. Näiteks Aasiasse ja mitmele poole mujale, kus oleme suhteliselt tundmatud.
Igal juhul valmistuvad lähinaabrid Rootsi ja Soome oma kasvuprognoose revideerima.
Uue languse tõenäosust silmas pidades peaks Eestilgi olema valmis negatiivne arengustsenaarium.
Kurb on see, et vaatamata Eesti suhteliselt heale käekäigule, ei ulatu selle mõju kaugeltki kõigi inimesteni. Majanduskasvu hangumine annab tööandjatele jälle võimaluse töövõtja hapnikutarvitust piirata.