Tänupüha Norrmalmstorgil

Kalev Vilgats
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Norrmalmstorgil meenutasid Balti riikide taasiseseisvumist erinevate põlvkondade esindajad.
Norrmalmstorgil meenutasid Balti riikide taasiseseisvumist erinevate põlvkondade esindajad. Foto: Kalev Vilgats

15. augustil 2011 korraldati Norrmalmstorgil 80. esmaspäevakoosolek, millega juhatati sisse Balti aasta 2011 tähistamine Rootsis. Kogu suvelõpp ja sügis meenutatakse sündmusi 20 aastat tagasi, mis võimaldasid Eestil, Lätil ja Leedul taasiseseisvuda.

Kolmveerand tundi enne keskpäeva oli Norrmalmstorgil tunda ootust. Politseilindiga olid piiratud poodium ja tähtsate külaliste valged tooliread, sombusest taevast piserdas ajuti vihma. Neljas lipumastis lehvisid kolme Balti riigi ja Rootsi riigi lipp.

Igavlevate nägudega lillemüüjad platsiäärsetes kioskites rüüpasid kundede puudusel topsidest kohvi, samuti oli tühi lähedal asuv välikohvik.

Millegi peagi toimumisele viitasid diskreetselt tänavanurkade taga seisvad politseiautod. Ühel hetkel ilmus taevasse plärisev politseikopter, mis Norrmalmstorgi kohal õhus paar tiiru tegi.

Pikapeale täitus turuplats inimestega. Läbisegi oli kuulda eesti, läti, leedu, rootsi ja inglise keelt. Rahvahulgast hakkas silma tuntud nägusid: Eesti päritolu suursaadik Henrik Liljegren (1936), kes praegu peab Saab Grupi presidendi poliitilise ja diplomaatilise vanemnõuniku ametit; ajakirjanik, aga praegu riigipäeva liige Mats Johansson (1951), kes Svenska Dagbladetis töötades toetas kõigiti baltlaste püüdlusi; Peeter Luksep (1955), üks esmaspäevakoosolekute algatajatest; Hain Rebas (1943) professor ja 1992–1993 Eesti kaitseminister.

Kodumaistest dignitaaridest jäi silma Trivimi Velliste, hilisem telepilt näitas kaitseminister Mart Laari, rääkimata peaminister Andrus Ansipist.

Tähelepanuväärne oli Rootsi välisministeeriumi õige mitme kõrge diplomaadi kohalolek.

Rohkem kiitust Rüütlile

Esmaspäevakoosoleku eel jagati Norrmalmstorgil kolme Balti riigi lipuvärvidega rinnamärke. Selgus, et see oli omaaegsete märkide ”uustrükk”, mis teatas: ”Igal esmaspäeval kl 12 me toetame baltlasi”. Neiu, kes neid jagas, ütles, et oli siis kõigest nelja-aastane ja esmaspäevakoosolekutest kuulis esimest korda alles neli päeva tagasi.

Küsisin Hain Rebaselt, millised võiksid olla arengusuunad 20 aastat hiljem. ”See ongi huvitav, mis saab edasi, kuidas Rootsi oma solidaarsusdeklaratsiooni põhjal kavatseb edasi tegutseda praktiliselt, et tõsta üldist julgeolekut Läänemere regioonis,” vastas Rebas.

Kahe aastakümne tagust aega meenutades tõstis Rebas eriti esile Arnold Rüütlit. ”Oleksin kiitnud Rüütlit, kes otsustavatel päevadel käitus väga soliidselt. ERSP-lase, Eesti Kongressi ja Eesti Komitee tegelasena ütlen, et esiteks hakkas ta vastu putšistide igasugustele esindajatele ja ülemnõukogus hoolitses selle eest, et Eesti Kongressi pool sai otsustusprotsessi kaasatud. Tal tuleb kõvasti kätt suruda. Laar oli siis väike poiss, nüüd suur poiss,” rääkis Rebas.

Peeter Luksep pidas Põhja-Euroopa ja tegelikult kogu Euroopa võtmeküsimuseks Venemaa arengut kas demokraatlikus või aimamatus suunas. Eesti, Läti, Leedu ja Poola on nüüdseks loomulik ümbruskond Rootsile: laevad, inimesed, kaup liiguvad, toimub aktiivne kultuurivahetus. ”Rootsile on see tohutu muutus, sest 20 aastat tagasi see puudus, Rootsi rippus justkui maailmataldriku serval,” iseloomustas Luksep viimase 20 aastaga asetleidnut.

Rootsi auvõlg

Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt meenutas oma kõnes esmaspäevakoosolekute ajalugu ja toonitas, et üle Rootsi levinud liikumise ajal toimusid koosolekud sageli vähemalt 50 kohas kogu riigis.

Reinfeldt nimetas Läänemerd vallikraaviks, mis nõukogude ajal eraldas ida läänest, kuid mis on tagasi saanud oma ajaloolise rolli kaubanduse ja inimtegevuse mereteena.

Rootsi peaminister palus Balti riikidelt vabandust Nõukogude okupatsiooni tunnustamise pärast. 1945. aastal andis Rootsi NSV Liidu nõudmisel välja 167 Rootsis varjupaiga leidnud sõjaväelast Balti riikidest. Juba 1944. aastal oli Rootsi esimeste seas tunnustanud Balti riikide okupeerimist NSV Liidu poolt. ”Baltlaste väljaandmine on Rootsi välispoliitika must hetk,” tõdes Reinfeldt.

Rootsi valitsusjuhil oli käes 1980ndatel kasutatud ajalooõpik, milles sõnagagi ei mainita Eesti, Läti, Leedu saatust pärast Teist maailmasõda.

”Rootsil on Eesti, Läti ja Leedu rahvaste ees auvõlg. Võlgneme selle iseendale ja Baltimaade rahvastele: mäletada minevikku, kuid ehitada koos ka ühist tulevikku,” kõneles Reinfeldt.

Eesti-Rootsi ajaloolised sidemed

Kui Leedu peaminister Andrius Kubilius kõneles emakeeles ja Läti valitsusjuht Valdis Dombrovskis inglise keeles, siis Andrus Ansip üllatas rootsikeelse pöördumisega. ”Kõva eesti aktsendi ja hääldusvigadega, aga siiski arusaadav,” kommenteeris Joel Haukka.

Eesti peaminister nimetas Rootsi-Eesti ajaloo kuumaks ühispunktiks 20 aastat tagasi Norrmalmstorgi. Ent valitsusjuht tunnustas nende esmaspäevade rahvusvahelist välispoliitilist mõõdetki, et Eesti iseseisvust ei taastatud ainult Eestis. ”Ilma muu maailma toetuseta poleks iseseisvat Eesti Vabariiki ega ühtegi teist rahvusvaheliselt tunnustatud riiki,” ütles Ansip.

Ansip tõstis esile, et läbi kogu sovetliku okupatsiooniaja oli Rootsi meie kaaskodanike põhiline paomaa. Rootsis leidsid uue kodu tuhanded Eesti pered. Enamgi: aastakümneid pakkus Rootsi varjupaika Eesti Vabariigi valitsusele eksiilis ja Rootsis elas oma elu viimased kuud Eesti peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots.

”Tänan Rootsi rahvast selle eest, et nad on pakkunud head kodu mu kaasmaalastele, et nad on seisnud Eesti vabaduse eest!” ütles Eesti peaminister lõpetuseks.

Õhtul laevas Rootsi teleprogramme klõpsutades veendusin, et kõik sealsed telekanalid olid pidanud Norrmalmstorgi 80. esmaspäevakoosolekut esiuudise vääriliseks.


Autor tänab Jaan Vilvalit Stockholmi sõidu rahastamise ja Joel Haukkat korraldusliku abi eest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles