Kohtinguvägivald noorte lähisuhetes

, Lääne PP korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrullitalituse juhtivkonstaabel
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne PP korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrullitalituse juhtivkonstaabel Kati Nõmm.
Lääne PP korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrullitalituse juhtivkonstaabel Kati Nõmm. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Lähisuhtevägivallast on räägitud viimastel aastatel päris palju. Vähem on räägitud teemaga haakuvalt sellest, kuidas noored oma lähisuhetes toime tulevad ja kas nende suhetes on vägivalda.


Kõik suhted algavad armastusega, noorena on see eriti erakordne, oluline, ilus ja idealiseeritud. Partneri armukadedat käitumist võetakse kui armastuse näitamist ning ei mõisteta alati selle keerukamaid tagamaid.

Jahmatavad tulemused
Kohtinguvägivald on igasugune füüsiline, vaimne või seksuaalne vägivald partnerite vahel, kes veel koos ei ela. Psühholoogide sõnade järgi on hirmutunne ja sõltuvus mitteformaalses suhteski väga kiired tekkima.

Kohtinguvägivald on probleem veel seetõttu, et vägivald ilmub suhtesse algperioodil ja siis on teismelistel väga raske enda väärkohtlemist ära tunda, sest nad võivad tajuda kontrollimist ja armukadedust kui märke armastusest.

Maailmas, eriti USAs on teismeliste seas tehtud uuringuid, kuid meile teadaolevalt ei ole Eestis seni sellises mahus ja kujul selleteemalisi küsitlusi korraldatud.

Lääne politseiprefektuuri eestvedamisel tegime meie regiooni kuue maakonna koolides küsitluse, mille üks eesmärk oli teada saada, kas noored on kogenud oma suhetes vägivalda ja milles see väljendub. 15-18aastastel hakkavad tekkima esimesed tõsisemad suhted, sel ajal on tähtis arendada ja suunata noori austuse ja vägivallavabade suhete poole.

Vägivalla märkamine ja sellele reageerimine võimalikult varases staadiumis on oluline, sest vaid siis saame meie, täiskasvanud, noortele paremini abiks ja toeks olla.

Lääne politseiprefektuuri poolt noorte seas tehtud uuringu tulemused olid mõtlema panevad ja kohati isegi jahmatavad: iga teine 15-18aastane noor on kogenud partneripoolset vägivalda; pool noortest on kogenud partneripoolset vaimset vägivalda; iga viies on kogenud füüsilist vägivalda; 46 protsenti noortest teab kedagi, kelle partner on olnud vägivaldne; veerand noortest on kogenud perevägivalda.

Lapsepõlvekogemustel on meie elule väga suur mõju. Seda kinnitab kõnealune uurimuski, mille tulemustest nähtub, et kohtinguvägivalda on kogenud rohkem need noored, kes on kokku puutunud perevägivallaga.

Perevägivalla juhtumitega politsei huviorbiiti sattunud peredest pooltes on lapsed. Neist kolmveerandil juhtumitest on lapsed viibinud perevägivalla juhtumite juures. Mõtlemapanev, kas pole?

Igal lapsel on õigus turvalisele ja rõõmsale lapsepõlvele, kodule ja suhetele, mis pakuvad üksteisemõistmist ja armastust. Kodu, kus leiab aset perevägivald ükskõik missuguses vägivalla vormis, ei paku ühtegi neist.

Armastavat ja usalduslikku kasvukeskkonda ei saa aga kodus luua mitte keegi peale lapsevanemate. Seda ei saavutata ühegi seaduse abil.

Noorte arvamused
Noorte arvamustest kumas läbi, et nende arvates on vaimne ja seksuaalne vägivald vähem vägivald kui füüsiline ning et perevägivald on kõige enam vanemate poolt laste suhtes toimepandud vägivald.

Kolmandik noortest arvas, et õdede-vendade vaheline vägivald ei ole perevägivald. Kõige enam on kogetud vaimset vägivalda: “väga armukadedat partnerit” ja “partneri soovi veeta kogu aeg temaga”.

Üle poolte noortest on oma partneri ebameeldivast käitumisest kellelegi rääkinud. Sellistel juhtudel pöördutakse kõige rohkem sõprade poole. Enamasti on need tüdrukud, kes räägivad ebameeldivustest.

Pool noortest arvas, et partneril on õigus olla aeg-ajalt armukade. Üllatavalt suur hulk noori (17 protsenti) oli nõus, et perevägivald on peresisene asi. Samuti ei osanud 25 protsenti noortest öelda, kas see on peresisene asi või mitte. Sellega ei olnud nõus 58 protsenti noori.

Veerand noortest ei osanud öelda, kas perevägivald on tavaliselt ühekordne juhtum ja kas lapse sünd lõpetab perevägivalla. Valdav osa noortest nõustus, et perevägivald on kuritegu.
Uuringust ilmnes, et 15aastastel ja 18aastastel noortel on vägivalla ja perevägivalla mõistmisel erinevad arvamused. Vägivalla liikidest vaimset ja seksuaalset vägivalda ning meeste poolt toimepandud vägivalda oma partneri suhtes pidasid 15aastased vähem vägivallaks kui 18aastased. Tunduvalt rohkem pidasid õdede-vendadevahelist vägivalda perevägivallaks 18aastaseid kui 15aastased.

Kohtinguvägivalla all mõisteti erinevaid tegevusi: “kui oled kohtingul ja kaaslane teeb või üritab teha midagi, mis sulle ei meeldi: käperdab, suudleb”; “kui kellegagi kohtamas käin, muutub ta liialt pealetükkivaks, solvab, teeb haiget”, “kohtamisel põhiliselt vaimse vägivalla kasutamine: alandamine, narrimine” jne. Kohtinguvägivalda kirjeldati ka kui seksuaalset vägivalda (sh vägistamine).

Tekib ring
Uurimuse tulemusena leidis kinnitust eelnev subjektiivne arvamus, oletus, et probleem on olemas ja noorte lähisuhted ei ole vägivallast puutumatud. Lapsed näevad pealt perevägivalda, suhteid alustades käituvad ise vägivaldselt või satuvad ohvri rolli. Hiljem loovad oma perekonna ja selles toimuv vägivald mõjutab omakorda nende lapsi. See on ring, millest välja murdmiseks on osa meil kõigil.

Julgustan noori oma muresid ja kahtlusi jagama kellegagi usaldusväärsetest täiskasvanutest. Elukogemust omavatele inimestele soovin julgust ja tahet märgata ning vajadusel sekkuda sirguva põlvkonna probleemidesse. Olles üksteise suhtes tähelepanelikud ja hoolivad, suudame nõiaringist välja murda ning elu turvalisemaks ja õnnelikumaks muuta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles