Euro kasutuselevõtt on soosinud välismaistest internetipoodidest kauba ostmist, paraku käib säärase ostlemisega kaasas suur pettasaamise risk.
Internetist ostmine kogub hoogu
1. september 2011, 15:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juht Piret Suitsu tõdes, et peale pangakaartide kasutamise välisriikides on kosunud internetis ja posti teel tehtavate ostude hulk. Võrreldes mulluse esimese kvartaliga, tehti tänavu samal ajal interneti vahendusel oste üle veerandi võrra suurema summa eest.
“Ühest küljest on veebi vahendusel ostmine mõistlik: valik on üldjuhul suurem, hinnatase soodsam ja peale selle säästab ostja aega, mis poeriiulite vahel uitamisele kuluks,” rääkis Suitsu, ent toonitas, et veebis on tasumisel oluline vältida pangakaardi andmete valedesse kätesse sattumist.
“Et vältida pettureid, sooritage veebiostud tuntud kaubamajades. Ka kodumaiste veebipoodide tausta tasub kontrollida,” soovitas Suitsu.
Vähem tuntud poe puhul tuleb kontrollida, kas veebilehel on peale müüja e-kirja aadressi toodud asukoha aadress ja telefoninumber. Kõige lihtsam viis teada saada, kas müüja päriselt tegutseb, on saata klienditeenindusse kiri ja vaadata, kas saab vastuse. Samuti oleks tark kontrollida müüja tausta: varasemate ostjate hinnanguid või mis tahes muud infot leiab otsingumootori vahendusel omajagu.
Uurige enne ostu sooritamist, milliseid isikuandmeid küsitakse. Ärge kunagi ostke veebipoest, kus krediitkaardiandmete kõrval küsitakse näiteks pangakonto numbrit või isikukoodi.
Eesti veebipoodides pangalingi vahendusel tasudes ei tohi küsida ostjalt muud kui vaid seda, millises pangas soovitakse maksta.
Interneti vahendusel ostes oleks tark kasutada mõnda maksete vahendamise keskkonda, millest tuntuim on Paypal. Turvalisust lisavad pankade pakutavad lisateenused. Näiteks Swedbank pakub selleks “Verified by Visa” ja “MasterCard SecureCode’i”, mis kaitsevad kahel moel: esiteks kuvatakse ostu eel isiklik tervitussõnum ja teiseks peab enne maksmist sisestama salasõna.
SEBist võib tellida virtuaalkaardi, mille kuni 40päevane kehtivusaeg aitab pettusi vältida ja konkreetse ostu tarbeks määratud limiit tagab, et kaardil pole sulidele ahvatlevalt suuri summasid.
Suitsu soovitas regulaarselt kontrollida krediitkaardi väljavõtet, et avastada kahtlased tehingud kohe. Kui leiate tehingu, mida ise sooritanud pole või mille eest ostetud kaup saamata jäi, tuleb pangaga viivitamata ühendust võtta.
Oma krediitkaardi andmeid sisestades tuleb jälgida, et veebilehe allservas oleks tabaluku kujutis ja aadressi alguses seisaks https://…. “S“ internetiaadressi lõpus näitab turvalist salastatud andmesideühendust.
Samuti võiks enne ostmist uurida, kas ja millised on kauba tagastamise viisid, kuidas käitub kaupmees siis, kui tellitu ostjani ei jõua, ja kas kaubal on garantii.