Pidev hirmutamine, mis järgmisel aastal või lähitulevikus juhtuma hakkab, teeb tavakodaniku päris tümaks. Jäta või lehed tellimata ja müü televiisor maha.
Juhtkiri: Tondid seintel ja tegelikkuses
2. september 2011, 08:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Me oleme ilmselt leppinud sellega, et majandusbuumi, mille ajal laenati, liisiti ja osteti, ei paista enam kusagilt. Küsimus on nüüd selles, mis meid lähiaastail ootab ja mida oleks võimalik varem ära teha, et oma olemist kindlustada.
Kuna enamik Eesti inimestest ”töötab” pankadele, on nende asutuste majandusprognoosid kahtlemata olulised.
Eesti selle aasta majanduskasvus pole kahtlust, pigem käib konkurents selle pärast, kes oskab sisemajanduse kogutoodangut (SKT) täpsemini ennustada.
Seevastu järgmiselt aastalt ei oota pangad midagi head. Ometi ei tohiks SEB ja Nordea Eesti majanduskasvu prognoose (3,5–3,6 protsenti 2012 ja 4–4,8 protsenti 2013) kohe nadiks pidada. Eesti on seotud üldise majanduskasvu ja maailmamajandusega ning selle taustal näib pilt veel päris hea.
Pigem tuleks silma peal hoida meie peamiste eksporditurgude käitumisel. Eesti majanduse kosumisele kõvasti kaasa aidanud Rootsi ja Saksamaa hoog ongi juba vähenenud. Kuidas see meid mõjutama hakkab, ilmneb tõenäoliselt uuel aastal.
Euroopa Liidu tulevikule annab SEB karmi hinnangu: tuleb valida, kas loobuda eurost või ”tugevdada ühiseid institutsioone viisil, mida varem peeti poliitiliselt lubamatuks”. Mida teise valiku puhul silmas peetakse, pole selge, kuid tõenäoliselt käib jutt senisest veel tsentraliseeritumast Euroopa Liidust ja otsuste langetamise koondumisest Brüsselisse.