Juhtkiri: Hoog raugeb, võhm väljas

Arvamustoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu Postimees.
Pärnu Postimees. Foto: PP

Eesti majanduskasv on siiani olnud Euroopa Liidu suurim, ulatudes teises kvartalis 8,4 protsendini. Ligi kaks kolmandikku lisandväärtuse suurenemisest langes tööstuse arvele. See on tunnustus Eesti tööstuse kohanemisvõimele ja kiirele taastumisele.

Rahandusminister Jürgen Ligi on uurinud märke, mis näitavad, et kolmanda kvartali majanduskasv kujuneb samuti heaks.

Aasta teine pool ei tule siiski nii edukas kui esimene ja aasta kokkuvõte tõotab Eestile seitsmeprotsendist majanduskasvu. Ent seegi näitaja jääb ELis muljetavaldavaks.

Rahandusministeeriumi andmetel taastuvat hoogsalt sisenõudlus, majapidamistes on sagenenud püsikauba ostmine. Viimasena mainitu peaks viitama sellele, et paljude perede majandusjärg on paranenud ja sissetulekud kasvanud, võimaldades teha kulutusi.

Tarbimise suurenemise eeldus on palgakasv, kuigi enamik tööinimesi väidab selle olevat olematu või väga väikese.

Toidukauba tarbimine on kiire hinnatõusu tõttu languses ja kuna edaspidigi lubatakse liha, piima ja teraviljasaaduste kallinemist, siis siin tõusutrendi tõenäoliselt ei teki.

Olles osa Euroopa ja maailmamajandusest, peab Eesti jälgima mujal toimuvat. Meie peamised ekspordipartnerid on kõik oluliselt kärpinud oma majanduskasvu väljavaateid. Saksa eksport vähenes oodatud 0,1 protsendi asemel 1,8 protsenti, mis näitab ELi suurima majanduse selget nõrgenemist. Üsna madalaks on edasise majanduskasvu prognoosinud Soome ja Rootsi.

Meie majandusele ennustatakse kolmeprotsendist tõusu, kuid seegi võib osutuda väiksemaks. Stabiilseks arenguks vajaks Eesti vähemalt nelja–viieprotsendist iga-aastast majanduskasvu.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles