Epidemioloogid jätkavad tööd, et välja selgitada Viljandis leviva kollatõve allikas, kuid seni on nad suutnud vaid võimalikke koldeid välistada.
Kollatõve kolle pole selgeks saanud
11. september 2011, 22:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Esiotsa tundus, et võis leida seoseid arbuusidega, sest nakatumiste aeg jäi just arbuusihooaja algusesse,» vahendas terviseameti avalike suhete esindaja Iiris Saluri. Nüüd on aga haigestujate sekka lisandunud selliseid inimesi, kes arbuusi üldse ei söö.
Joogivesi on puhas
Samuti on Viljandis uuritud joogivett ja toidukohti ning jõutud järeldusele, et tõbi pole alguse saanud veest ega söögikohtades pakutavast toidust.
«Otsime haigestumiste ühiseid jooni, aga pole suutnud neid leida,» tunnistas Saluri.
Naaberriikidest on teada juhtumeid, kus epidemioloogidel ei õnnestunudki haiguse algallikat kindlaks teha. Üle-eelmisel aastal oli selline haiguspuhang Lätis.
Neljapäeval teatas sotsiaalminister Hanno Pevkur, et terviseamet on saatnud Viljandisse oma eksperdid, ning avaldas lootust, et reedeks valmib haiguse leviku kohta vahekokkuvõte. Esmaspäevaks on Pevkur kavandanud ministeeriumis Viljandi puhangu analüüsimise.
Iiris Saluri sõnul on epidemioloogid algallikat otsinud juba pikka aega. «Neljapäeval käis meie inimene tõepoolest Viljandis, et abistada ja nõu anda,» lisas ta. Tema selgitusel küsitletakse kõiki haigestunuid, et nende vahel seoseid leida ja sedakaudu haigusetekitajani jõuda.
Haigestumised jätkuvad
Neljapäeva pärastlõunaks oli Viljandis tuvastatud 21 kollatõve ehk A-hepatiidi juhtumit ning diagnoosimisel on veel mitu inimest. Kui esialgu olid haigestunud vaid Viljandi elanikud, siis viimasel ajal on hakanud lisanduma inimesi kogu maakonnast. Haigestunute arv praegu vaid kasvab ning terviseameti hinnangul pole võimalik veel rääkida haiguspuhangu raugemisest.
Et kollatõvel on kuni 50 päeva pikkune peiteperiood, võib linnas ja maakonnas olla rohkemgi nakatunud inimesi, kellel pole haigus veel avaldunud. Samas võivad nad nakatada teisi. «Kuidagi ei saa veel öelda, et haigestumistel piir peal oleks,» nentis Iiris Saluri.
Neljapäeval pöördus avalikkuse poole Viljandi maavanem Lembit Kruuse, kelle teatel peetakse haiguse peamiseks levikupõhjuseks kontaktnakkust.
«A-hepatiit kandub edasi otsese kontakti, pesemata käte, saastunud vee ja toiduga. Peamine vältimise võimalus on elementaarsete hügieeninõuete järjepidev täitmine,» sõnas ta.
A-hepatiidi vastu on võimalik end ka vaktsineerida. Vaktsiini saab osta apteegist ning see maksab täiskasvanule ligi 30 ja lapsele 20 eurot.