Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liige Rain Jung on 14. septembri Pärnu Postimehes saanud maha küllalt sapise arvamuslooga, mis peaasjalikult keskendub Keskerakonna siseelu lahkamisele või oleks õigem öelda lihtlabasele norimisele.
Pindu teise silmas näed, palki enda silmas ei näe
Lugu on seda enam huvitav, et IRLil piisab endal probleeme, mille lahendamisele mõelda, selle asemel et teistele mõtteid jagada.
Reformierakonna armust
Vaatamata sellele, et IRL võeti taas Reformierakonna armust valitsuskoalitsiooni, pole neil viimasel ajal kuigi lihtne olnud. Suuremad tülid algasid märtsikuiste riigikogu valimiste ajal siitsamast Pärnumaalt, kui Tallinnast suruti esinumbriks Toomas Tõniste, kuigi kohalikud IRLi liikmed eelistasid toonast abilinnapead Annely Akkermanni. Nagu valimised näitasid, õigustatult: Akkermann ületas esinumbrit pea poole võrra parema tulemusega.
Pärast valimisi tuli avalikkuse ette IRLi plaan müüa oma Toompea nõlval asetsev kõrgehinnaline peakontori hoone. Meedia täitis avalikkuse huve ja pideva survestamise järel avalikustati maja ostja, kuigi algul sooviti seda salajas hoida. See, et maja soetas muu hulgas Venemaal äri ajav ettevõtja, ei mängi suurt rolli.
Hoopis põnevam on IRLi käitumine parteitöötajatega, nimelt on järk-järgult inimesi riigi palgale viidud. Endised piirkondade kontorite töötajad on leidnud endale kohad nii ministrite kui maavanemate nõunikena. Riigikogu ruumide kasutamisest erakonna koosolekuteks rääkimata. Muide, IRLi peakontoriga suhtlemiseks tuleb saata kiri Põhja-Tallinna kandekeskusesse. Seega on nad kolinud postkasti.
Kui finantsküsimustega edasi minna, meenuvad augusti lõpus erakondade rahastamise järelevalve komisjoni avaldatud andmed parteide valimistega seotud võlgnevustest, millest selgus, et suurimad on need just IRLil.
Parteile, mis Keskerakonna rahaliste kohustuste suhtes ei väsi lokku löömast, võis see mõjuda justkui külm dušš. Kõnekas on fakt, et vaatamata peakontori hoone müügist saadud pea kümnele miljonile kroonile, pole rahaprobleemid lahenenud.
Ei maksa unustada oma vigu
Ilmselt on IRLi suurim probleem lõhe isamaalaste ja respublikaanide vahel. Kahe erakonna liitumine oli üpris valulik ja päris ühtseks nagu näha ei saadagi. Res Publica oma populistliku lähenemisega on kunagised isamaalased välja söönud. Sellest, et kampsunitel on asjast kõrini saanud, näitab augusti keskpaigas loodud mittetulundusühing, mis suure tõenäosusega võib kujuneda vana Isamaa baasil uueks erakonnaks. Vastne teade Mart Laari taandumisest näitab, et Res Publica poolne erakonna ülevõtmine saab ametlikult vormistatud koos sellest tuleneva poliitikaga.
See, kuidas nüüd reageerivad isamaalased, tuntud nägudest lihtliikmeteni, on järgnevatel kuudel üks huvitavamaid poliitilisi protsesse. IRL on praegu keerulises olukorras ja lõpliku tulemuseni jõudmiseks läheb veel aega.
Seega on IRLi liikmetel küllaldaselt ainet, mille üle mõelda ja arutleda oma partei puhul. Loomulikult ei saa Keskerakond pahaks panna, kui poliitilised konkurendid meie vastu nii elavat huvi tunnevad ja kõiki tegemisi ajakirjanduses analüüsida proovivad. Jõudu tööle! Loodan, et õpite meie käest midagi kasulikku. Kritiseerides aga ei maksa unustada oma vigu.