Kätte on jõudnud marjakorjamise kõrghooaeg, mil metsi külastavad tuhanded marjulised. Enne metsaminekut tasub mõelda puugitõrjele, kuna neid olevat sel aastal tänu soodsatele ilmaoludele rohkelt.
Metsa minnes tasub mõelda puugitõrjele
19. juuli 2018, 09:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terviseameti andmetel on Pärnumaal tänavu juunis diagnoositud puukborrelioosi 14 korral ja puukentsefaliiti kolmel korral. Üle Eesti on samal ajal olnud puukborrelioosi haigestumisi 178 ja ensefaliidi diagnoosi on pandud 14.
Tervise arengu instituudi ülevaatest selgub, et Eestis on kummassegi haigestumine üks kõrgemaid Euroopas.
Puukborrelioos kahjustab eri organeid ja kulgeb sageli mitmes staadiumis. Peamiseks ja esimeseks tunnuseks on hammustuskohale tekkiv punetav, suurenev laik. Kaasneda võib pea- ja lihasvalu, hiljem nahakahjustused, liigesevalu, südame ja koljunärvide kahjustused. Borrelioosi ei saa ennetada vaktsiiniga, aitab vaid tähelepanelikkus ja puugitõrje. Haigus allub enamasti antibiootikumiravile.
Puukentsefaliit on meil esinevatest puugihaigustest kõige raskemini kulgev haigus. See kandub edasi puugihammustusega, ent nakatuda on võimalik töötlemata kitsepiima ja toorpiimal põhinevate piimatoodete tarbimiselgi. Erinevalt teistest puukidega edasi kanduvatest haigustest on entsefaliiti võimalik vaktsiini abil ära hoida.
Keskkonnaameti looduskaitse spetsialist Tõnu Talvi on ajakirjale Maa Elu öelnud, et põhjus, miks inimesed puukidega järjest sagedamini kokku puutuvad, peitub viimaste kümnendite jooksul rohumaade majandamises tehtud muudatustes. Visalt kaduva arvamuse kohta, et puukide levikule andis tõuke kulupõletamise keeld, ütles Talvi, et Põhja-Ameerikas uuriti maastikupõletamise mõju puukidele ja selgus, et rohumaade põletamine puukide arvukust ei vähenda.