Õiguskantsler Indrek Tederi õigeaegne tähelepanu juhtimine tõigale, et Euroopa finantsstabiilsuse fondi (EFSF) võlakohustustele riigi garantii andmine ei pruugi olla kooskõlas Eesti põhiseadusega, jahutas riigikogu indu otsus ruttu ära teha. Täna keskpäeval kukub kell muudatusettepanekute esitamiseks, et tagada selliste garantiide andmisel riigikogu suurem osalus.
Ent fakt jääb faktiks: Eesti võtab endale ligi kahe miljardi euro garanteerimisega kohustuse, mis moodustab kolmandiku meie aastaeelarvest. Õigus on pankur Indrek Neiveltil, kes ütleb, et risk on risk, olenemata sellest, kas annad garantii või laenu. Seetõttu on rumalavõitu muidu mõistliku inimesena silma paistnud reformierakondlase Kaja Kallase jutt, et garantii andmisega reaalset raha ei liigutata. Tegelikult peab Eesti ikkagi olema valmis selle summa väljakäimiseks.
Sots Eiki Nestor küsis ajakirjanduses, et kui naabril maja põleb, kas siis appi ei mindagi. Kõik sõltub põlengu ulatusest ja naabri konkreetsest võimekusest tuld efektiivselt kustutada. Majapõlengu puhul läheb sageli nii, et tule leviku vältimiseks hakatakse niisutama naaberhooneid. Kes tahab, loeb siit välja kujundliku soovituse jätta Kreeka omapead, selle asemel et sealset tuld süütevedeliku lisamisega rohkem õhutada. Sama eesmärki näikse taotlevat Saksa- ja Prantsusmaa uus euro päästmise plaan ümbritseda Kreeka, Portugal ja Iirimaa kaitsemüüriga, et kriis ei leviks Itaaliasse ega Hispaaniasse.
Riigikogu ja valitsus peavad andma endale aru, et garantii antakse lootusetutele võlgnikele ning Eestil tuleb olla valmis käia see raha reaalselt välja, kuna kokkupandud garantiifondist ei piisa. Siis oleme majanduslikult pikaks ajaks maoli maas ja meile abi andmiseks poleks enam ülejäänud riikidel raha. Tagatise asjus pidanuks me eeskujuks võtma soomlased.