Euroopa ühendamise rahastu (CEF) otsustas anda Rail Balticu projektile kolmandat korda toetusraha, mis ühtlasi tähendab, et Pärnumaal saab alustada superraudtee ettevalmistustöödega.
Rail Baltic võib Pärnumaal peagi esimesi elumärke näidata (4)
/nginx/o/2018/08/01/11147105t1h7899.jpg)
19. juuli 2018, 17:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üüratu projekti maksumusest umbes 85 protsenti tuleb CEFist. Rahastus on jaotatud mitmeks osaks ja CEF seab rahasüsti korral projektile eesmärgid.
Äsja sõlmitud lepingu järgi, mille tulemusel laekub Eestisse 5,1 miljonit eurot, saavad projekti eestvedajad hakata rajama Pärnumaale ehitusmaterjali ladustamisplatse ja juurdepääsuteid neile. Platse läheb vaja raudtee Ikla–Pärnu lõigu rajamiseks.
Rail Baltic Estonia OÜ pressiesindaja Priit Pruul ei osanud veel öelda, millal täpselt platse rajama hakatakse.
Pruul selgitas, et siiani on kõik rahastusotsused olnud positiivsed ja seega pole projektis tõrkeid esinenud.
“See on selge märk sellest, et Rail Balticu projekt on pidevalt soovitud suunas edasi liikunud,” kinnitas pressiesindaja. “Samuti näitab see, et Rail Baltic on Euroopa Komisjoni prioriteet.”
CEF, mille eesmärk on toetada Euroopat ühendavaid võrgustikke, toetab Rail Balticu projekti kuni 683 miljoni euroga.
Rail Balticu projekt hõlmab kiire rahvusvahelise raudtee ehitust Tallinnast Leedu-Poola piirini. Koduriigis kulgeks raudtee 213 kilomeetri pikkuselt läbi Harju-, Rapla- ja Pärnumaa. Reisirongid hakkavad sõitma kuni 240kilomeetrise tunnikiirusega, samal ajal kui kaubarongid kuni 120kilomeetrisega tunnikiirusega.
Raudtee ehitus peaks algama juba järgmisel aastal ja praeguste plaanide järgi võiks rongid sõitma hakata aastal 2026.