Inimesed on sageli hädas sellega, et mõni lähiümbruse koer või kass käib nende aias või muruplatsil “omi asju ajamas” või lärmab öösiti ega lase magada. Seadus ei anna sellises olukorras võimalust keelata hooletul peremehel või -naisel lemmiklooma pidamist, kuid teatud võimalused oma õigusi kaitsta on siiski olemas.
Kas aeg-ajalt naabri aiast läbi astuv koer või kass on üldse hulkuv loom? Seadus annab siin ühese vastuse: jah. Loomatauditõrje seaduse kohaselt on loomapidaja juurest lahti pääsenud ehk hulkuv selline koduloom, kes omaniku või looma eest vastutava isiku juuresolekuta viibib väljaspool loomapidajale kuuluvat või tema kasutuses territooriumi.
Loomapidajal on kohustus oma loom taas kinni püüda või kinnipüüdmist korraldada. Kui omanik seda ei tee või omanikku pole võimalik tuvastada, läheb see kohustus üle kohalikule omavalitsusele, mis tagastab looma omanikule või viib koera-kassi loomade varjupaika.
Loomaomaniku kohustused
Samuti näevad linnade-valdade koerte ja kasside pidamise nõuded ette, et loomapidajal tuleb välistada looma ärajooksmine ja inimestele või ülejäänud loomadele kallaletungimine. Samuti on loomapidaja kohustatud koristama oma hoolealuse väljaheiteid.
Avalikus kohas tuleb koer panna rihma otsa, kurjal koeral peaks olema suukorv. See, kas koer on kuri, sõltub peremehe hinnangust, kuna tema vastutab oma koera tegude eest. Lahtiselt oma koera jalutamist võimaldav koeraomanik paneb toime seadusrikkumise, kuna rihmata tohib koeral lasta joosta vaid tarastatud aias.
Mida teha siis, kui loomaomanik oma kohustusi ei täida? Kui koer teid just ei ründa, siis kindlasti ei soovita omakohtu kaudu asju ajada ehk ise looma karistada, sest sellisel juhul panete toime seadusrikkumise. Ega loom süüdi ole, et tal hooletu peremees on.
Abi saab kohalikust omavalitsusest
Kuhu oma murega pöörduda? Politseisse helistamine tavaliselt kasu ei too: politsei sekkub enamasti alles siis, kui loom on agressiivne ja ründab. Sestap on siiski ainus võimalus teavitada kohalikku omavalitsust seaduse ning loomapidamise eeskirja rikkumisest.
Eriti hea on see, kui konkreetses omavalitsuses on munitsipaalpolitsei, millelt võiks eeldada kiiremat reageerimist. Omavalitsusel on õigus loomaomanikku korrale kutsuda, olgu siis lahenduseks hoiatusmenetlus või trahv.
Kirjalikul pöördumisel omavalitsuse poole tuleb mõelda juhtunu fikseerimisele. Märgukirjas või avalduses peaksid sisalduma naabri koera või kassi “külaskäigu” kuupäevad ja kellaajad, võimalusel loomaomaniku nimi ja aadress ning soovitavalt juhtunu tunnistajad kontaktandmetega, sobivad oma pere liikmedki. Soovitav on pöördumisele lisada fotod, kus selgesti on näha, et naabri koer või kass on võõral kinnistul.
Mida teha, kui koer häirib naabreid pideva haukumisega? Omavalitsuste eeskirja järgi on keelatud lubada loomal kaaskodanikke või teisi loomi häirida. On täiesti loomulik, et koerad aeg-ajalt hauguvad, kuid millal muutub see häirimiseks, on tõlgendamise küsimus.
Oma kaebusega tuleks sellelgi juhul pöörduda omavalitsuse poole, mis eeskirja täitmise järele valvab. Kui tundidepikkused haukumissessioonid leiavad aset öösiti, võib helistada politseisse, sest öörahu häirimisel rikutakse juba avalikku korda, mis karistusseadustiku järgi on karistatav.
Kas on mõtet minna kohtusse?
Vahel ei reageeri loomaomanik omavalitsuse korralekutsumisele ning koer või kass jätkab uitamist või öist lärmamist. Teoreetiliselt muidugi saab hooletu omaniku kohtusse kaevata ja tsiviilkorras kahjutasu nõuda, kuid lõpptulemus võib olla ettearvamatu.
Sellisel juhul on vaja tõendada kahju, seaduse järgi on see hageja ehk kahju kannataja ülesanne. Kuna Eestis teadaolevalt sellisel pinnal kohtupretsedente olnud pole, võib ennustada pikka ja keerukat kohtuvaidlust.
Seega on mõistlik enne kohtusseminekut saata tähitud kirjaga pretensioon loomaomanikule, määrata tähtaeg sellele vastamiseks ja lisada, et nõude määratud tähtajaks tähelepanuta jätmisel pöördub kannatanu oma õiguste kaitseks kohtusse. Samuti tuleb tõendada, et võõras loom on teie maal olnud, soovitused on siin samad mis omavalitsuse poole pöördumisel.
Selline kohtuvaidlus kujuneb ilmselt väga kulukaks, mistõttu tasub kaaluda õigusabikulude kindlustuse sõlmimist, sest siis katab kohtuskäimise ja kohtuvälise kokkuleppe saavutamise kulud juba kindlustusselts.
Vahel sunnib alles postkasti jõudnud kohtukutse süüdlast kiiremas korras kokkulepet sõlmima ja kohtuasja sisulise arutamiseni siiski ei jõuta.
Samal ajal ei tasu loota kohtuskäigu päädimist sellega, et järjekindlalt seadusi ja naabrite närve rikkuvalt loomaomanikult võetakse üldse loomapidamise õigus. Kohus võib seda küll karistusseadustiku kohaselt teha, kuid ainult looma suhtes lubamatu teo toimepanemisel.
Eelkõige on siin mõeldud vägivalda looma suhtes, tema hülgamist või abitusse seisundisse jätmist. Seetõttu on sügavalt kaheldav, kas aeg-ajalt oma territooriumilt looma väljapääsemist ja naabri visiteerimist võimaldava loomaomaniku tegevust selleks loetakse.