Vabakool pakub õpilastele keeleõppereise

Silja Joon
, kultuuritoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läinud nädalal peeti vabakoolis sügislaata. Kooliköögis küpsetasid õpilased pärast tunde suure hulga pitsasid inglise keele õpetaja Nik Peroše ehk Niki juhendamisel, nagu lapsed teda kutsuvad.
Läinud nädalal peeti vabakoolis sügislaata. Kooliköögis küpsetasid õpilased pärast tunde suure hulga pitsasid inglise keele õpetaja Nik Peroše ehk Niki juhendamisel, nagu lapsed teda kutsuvad. Foto: Silja Joon

Pärnu vabakooli inglise keele õpetaja ning projektijuht Nik Peroš on kindel, et ajal, kui praegused õppurid tööturule jõuavad, tähendavad paljud töökohad rahvusvahelisi kontakte ja igapäevast mitmekeelset suhtlust.

“Tahame avardada õpilaste tulevikuvõimalusi, soovime, et nad omandaksid rahvusvahelise suhtlemise kogemusi juba klassitoas, mõistaksid, mida tähendab kuulumine rahvusvahelisse kogukonda,” selgitab Peroš.

Innovaatilised meetodid

Läinud nädalal toimus vabakoolis õpilaste-õpetajate-lapsevanemate osalusel elamusterohke sügislaat. Kooliköögis küpsetasid pitsat ja valmistasid sushit õpilased koos inglise keele õpetaja Nik Perošega ehk Nikiga, nagu koolipere teda kutsub.

Peros (34) töötab Pärnus ja vabakoolis teist aastat. Tema perel on Horvaatia juured ning mees on kasvanud nii Euroopa kui Ameerika kultuuriruumis, nooruses elanud Islandil, Horvaatias, USAs ja Saksamaal.

Peroš töötab sügisest kevadeni koolis, suviti aga turisminduses. Eestis on ta töötanud kolm aastat Tapa keskkoolis, ent elukohana polnud see paik köitev. Pärnu erakool on pakkunud talle inglise keele õpetamise kõrval muudki tegevust.

Sellest sügisest on Peroš vabakooli projektijuht, kelle ülesanne on keelereiside ettevalmistamine, õpilastega reisimine, koolidevaheliste rahvusvaheliste projektide vedamine ja korraldamine. Et lapsed saaksid eri keeltes ja kultuurides tegutsemise ja õppimise kogemusi.

“Paljud töökohad eeldavad tänapäeval võimekust suhelda klientide ja kolleegidega kõikjalt maailmast. Seda saab õpetada juba maast madalast ja see on lõbus protsess,” tõdeb Peroš. Teda veetleb töö koolis, kus laste õpetamisel otsitakse innovaatilisi meetodeid.

Eelmisest sügisest on vabakool inglise keele süvaõppega kool. 4. klassini õpitakse seal inglise keelt Sister Mary aktiivõppemetoodika järgi, kus lapsed töötavad gruppides ja omandavad suhtluskeele juba varakult.

Praegu püüab vabakool luua pikaajalisi partnerlussuhteid välismaiste koolidega. Ettevõtmise juhatas kevadel sisse kunstitegemisele keskendunud loovuslaager, kus vabakooli õpilastel olid külas samaealised Poola, Läti ja Taani koolidest.

Loovuslaagri märksõnad on kunst, muusika, keeled ja sport ning selle vastu on huvi tundnud mitu Euroopa ja Eesti kooli.

Grupp vabakooli lapsi külastas kevadel Šotimaad, sõit toimus intensiivse inglise keele programmi raames, mis hõlmab õpitava keele praktiseerimist keelekeskkonnas. “Tahame viia põhikooli lõpuklassi igal aastal reisile Edinburghi ja Glasgow’sse,” avaldas Peroš.

Tuleval nädalal sõidavad vabakooli õpilased esimesele reisile Islandile. Läheb kümme vabakooli õpilast, eesmärgiks tutvuda Islandi looduse ja geoloogiaga. Külas ollakse Islandil asuvas partnerkoolis. Nagu mullu sügisel sõidab sel aastal kümme vabakooli õpilast Taani. Läti iseseisvuspäeval külastatakse Läti sõpruskooli.

Löövad kaasa

Vabakool lööb kaasa oktoobris Pärnus korraldataval Ameerika nädalal. Kool pakub selle nädala raames linnarahvale kinoõhtut, kus tutvustatakse Uus-Inglismaa osariike, sest inglise keele õpetaja on seal üles kasvanud.

“Valmistame ette lõbusa Uus-Inglismaa stiilis õhtusöögi, näitame filme ja loeme luulet,” ütles Peroš.

Teisel õhtul õpetatakse vabakoolis tegema halloween’i stiilis kõrvitsaid ja kolmandal muutub üks klassitubadest halloween’i õuduste majaks.

Vabakooli õppealajuhataja Ilona Must on rahul, et vabakooli ideoloogia püsib avatuse ja kogukondlikkuse kursil, see filosoofia käib kõikjal maailmas tõusuteed.

Inimarengu aruande põhjal raisatakse Eestis inimressurssi, sest üle kümnendiku noortest ei suuda kaaslastega konkureerida ja neil jääb põhikool lõpetamata. Kogukondlik suhtlemine ja kultuur on väljapääs sellisest olukorrast, pakub Must.

“See on hoopis teistsugune kultuur: üksteist toetav, tervendav, sest pinged, mis tekivad, lahendatakse koos. Seda nimetatakse uueks maailmaks. Märksõnad on läbinähtavus, avatus, haavatavus, mida julgetakse näidata. See on pikk samm edasi,” rääkis Must.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles