Kommentaar: Oleme supi sees

Enn Hallik
, sporditoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enn Hallik.
Enn Hallik. Foto: PP

Kuidagi juhuslikult lugesin just sel nädalal, mil nii riigikogus kui Eesti rahva seas oli tuliseks teemaks Euroopa stabiilsusfond, proffgiid Ester Laansoo raamatut “Minu Kreeka”. Hakkasin seda lugema kui mitu korda Kreekas käinu ja natuke selle maa ning rahva fänn, aga mõtlesin tagumist kaant kinni klõpsates hoopis oma kenale Eestile kõige tema hommikuste udude, torisevate vanapapide ja kastanimune korjavate jõnglastega. Ja tegelikult mõistsin läbi eestlaste kreeklasi.

Mõtlesin, et meie siin oleme niisugused ja nemad seal on naasugused ja üks ei saa teisele ette heita, miks ta pole meiesugune. Kuigi ajuti tahaks ja justkui isegi tohiks, sest oleme ju ühe supi sees.

Paraku need, kes seda suppi seal Brüsseli ja Strasbourgi koridorides keedavad ning segavad, ei ole piisavalt täpseid ja rangeid reegleid suutnud kehtestada. Veel enam neid täitma sundida.

Ise me ju tahtsime selle supi ehk Euroopa Liidu sisse ja ega Kreekatki keegi sinna vägisi ajanud. Tahtsime kõige muu kõrval või isegi kõigepealt seda majanduslikku kindlustunnet, garantiid, et sandi aja saabudes meid mudast välja aidatakse. Mida on juba aastaid tehtud. Mõtlen siin euroraha miljoneid, milleta ka Pärnu ümbersõidust poleks mõtet niipea unistada. Aga sakslase või prantslase taskust tulevast rahast pole justkui sünnis rääkida. Pigem leiame fakti, et Eesti põllumees saab kordades vähem eurotuge kui päriseurooplane, ja taome seda.

Me tahtsime saada ja samal ajal oma tavadele truuks jääda. Pidada külapoode ikka nii, nagu meile meeldib, lasta hunte oma, mitte elukauge Euroopa tarkuse järgi jne. Niisama paindumatu on praeguse Euroopa suurim patuoinas kreeklane. Teda ümber ei kasvata, ja kui püütakse ahistada, näiteks palka või võõrkeeleoskuse lisatasu vähendada, läheb ta Ateenas Omonia väljakule ning lükkab politseiauto ümber.

Kui nüüd vaatate, kes tarkadest meestest ja milliselt platvormilt sel teemal sõna on võtnud, kui mõelda kreeklastega vähemalt samasugustele lõunamaistele jurakatele itaallastele, hispaanlastele ja portugallastele, aga miks mitte poolakatele või kellele iganes, siis – kas ei tundu kogu see kompott olevat üks suur mission impossible? Kust kõrvale astumise võimalus meil puudub. Seega – lauluga edasi, eks näe, mis tulevik toob!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles