Riigikogu arutas eelmisel nädalal tervelt kaks korda, kas liituda või mitte liituda Euroopa finantsstabiilsuse fondiga (EFSF). Neljapäeval viimaks võeti otsus vastu, et Eesti garanteerib euroala abifondi ligi kahe miljardi euroga.
Kaupo Meiel: EFSFi poolt ja vastu
5. oktoober 2011, 10:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastused küsimusele, kas see tähendab siis, et Eesti peab oma niigi piskust rahakotist selle üpris suure summa välja käima, on erinevad. Valitsuse liikmed soovitavad mitte suhtuda asjasse päris nii lihtsakoeliselt, et peagi läheb suur summa meie rahast kreeklastele, kes selle oma mõnusaks äraolemiseks kulutavad.
Kriitilisemad hääled väidavad vastupidist, näiteks Tartu ülikooli riigimajanduse õppetooli juhataja Janno Reiljan ütles eile Rahvusringhäälingu uudistele: “See raha ei jää garantiiks. Mingi osa sellest läheb kindlasti. Kreeklased teatavad juba praegu, et neil on kolmeks nädalaks raha ja siis on järgmist rahasüsti vaja. Süsteem on endiselt mäda ja raha voolab läbi.”
Pangandustegelane Indrek Neivelt küsis teemat oma veebipäevikus käsitledes tagasivaatavalt: “Miks ei räägitud inimestele ausalt eelmise aasta suvel enne euroga ühinemist eelseisvatest probleemidest? Igasugune katse võtta üles selleteemaline diskussioon naerdi üleolevalt välja. Miks ei räägitud valimiste ajal sellest, et eurotsooni liikmena tuleb meil garanteerida probleemseid riike?” Neivelt tõdes, et oleks olnud aus valijatele kõik ära rääkida ja võtta neilt mandaat näiteks ühe või kahe miljardi euro garanteerimise kohta.
Eelmisel teisipäeval riigikogu kärarikka seltskonna ette EFSFi esitlema astunud rahandusminister Jürgen Ligi seevastu ei pea võimalikuks, et Eesti võtaks Euroopa riikide võlakriisi lahendamises ükskõikse kõrvaltvaataja ja jänestsõitja positsiooni.
“Euroopa Liidu liikmena oleme siseturuvõimalustele lisaks nautinud solidaarsust tagastamatu abi vormis. Peame olema valmis vastama solidaarsusega kõigi teiste abistajate suhtes, antud juhul räägime ju garantiidest ja abilaenudest ehk mitte tagastamatust abist,” seletas Ligi.
Omast küljest õiged paistavad nii EFSFi toetajate kui vastaste argumendid.
Tõde on õnneks või kahjuks see, et oleme liitunud suurema seltskonnaga ja nii head kui halba tuleb omavahel jagada nagu ühes korralikus abielus.