Valitsus on kinnitanud 2012. aasta riigieelarve ja riigikogu hakkab seda lähiajal arutama. Seega on sobiv aega välja tuua olulisemad valdkonnad, kuhu riik järgmisel aastal maksumaksja raha suunab.
Sven Sester: Riigieelarve toob pensionitõusu ja paremad teed
5. oktoober 2011, 10:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikokku jõudev eelarve on läbi aegade suurim, kuid sellegipoolest on see kriisist taastumise eelarve. Järgmise aasta riigieelarve kulude maht on 6,57 miljardit eurot ning prognoositav tulude maht 6,1 miljardit eurot. Eeldatav eelarve puudujääk ulatub 2,1 protsendini SKTst. Eelarve puudujääki ei kata riik laenamisega, vaid kasutab selleks oma reserve.
Vaatamata eelarve puudujäägile ja Euroopas möllavale võlakriisile, on tulevase aasta eelarves kokku lepitud mitu otsust, mis tõstavad inimeste elujärge ning parandavad elukeskkonda.
Pensionitõus ja teed
Järgmise aasta 1. aprillist tõusevad pensionid 4,4 protsendi võrra. Seega tõuseb keskmine vanaduspension 13 euro jagu kuus. Pensionitõus on selgelt põhjendatud üldise elukalliduse kasvuga.
Eakate inimeste kulud toidukorvile ja esmatarbekaubale on viimasel aastal tublisti kasvanud ning pensionitõusuga tagab riik pensionäride parema toimetuleku. Samuti andis valitsus majanduskriisi ajal lubaduse taastada 2012. aastal teise pensionisamba maksed.
Selle lubaduse täidame, järgmisel aastal taastab riik täielikult maksed kohustuslikku kogumispensionifondi.
Ühtlasi suureneb meditsiinisüsteemi rahastamine, mis parandab arstiabi kvaliteeti ja kättesaadavust üle riigi. Kokku suurenevad sotsiaalvaldkonna kulud järgmisel aastal 10 protsendi ulatuses 190 miljoni euroni.
Samuti väga olulise valdkonnana toon välja riiklikud investeeringud Eesti teede olukorra parandamiseks. Kohalikud omavalitsused saavad majandusministeeriumi eelarvest järgmisel aastal teede korrashoiuks 17,8 miljonit eurot, mis on üle viie miljoni euro võrra enam kui tänavu.
Riigimaanteede rekonstrueerimiseks on 2012. aastal ette nähtud 71 miljonit eurot. Arvestades auto- ja bussitranspordi suurt osakaalu meie igapäevases elukorralduses, on see eelarveline prioriteet igati mõistetav.
Elusid päästab õnnetustest hoidumine
Lisaraha vajadus sisejulgeoleku ja turvalisuse tagamisel on kõigile selge. Teadvustades päästevaldkonna teravat eelarveprobleemi, on järgmise aasta eelarves päästeameti personalikuludeks ette nähtud summat suurendatud 2,1 miljonit euro võrra. Tänu sellele tõuseb elupäästevõimekusega päästekomandode arv praeguselt 34-lt vähemalt 63 komandoni.
Juhin siiski tähelepanu sellele, et päästjaid vajame siis, kui õnnetus on juhtunud ning inim- ja varalised kahjud juba tekkinud. Tagajärgedega tegelemisega ei hoia me ära uusi õnnetusjuhtumeid, vaid vähendame üksnes võimaliku kahju ulatust. Seetõttu on siseministeerium võtnud oma eesmärgiks õnnetuste ärahoidmise. Õnnetusjuhtumite ja inimeste riskikäitumise vähendamiseks on eraldatud ennetustöö tarvis 62 protsenti rohkem raha kui käesoleval aastal.
Inimeste riskikäitumine ja igapäevane eluga hakkama saamine on otseses seoses haridusega. Hea meel on tõdeda, et hariduse valdkonna kulud suurenevad 65 miljonit eurot ehk 12 protsenti. Kõrghariduse riikliku koolitustellimuse rahaline maht suureneb 6,2 miljoni euro võrra. Ühtlasi suunatakse saastekvootide müügist saadud rahast 72 miljonit eurot koolihoonete ja õpilaskodude renoveerimiseks.
Euroopa väikseim võlakoormus
Kindlasti on Eestis veel palju valdkondi, mis vajaksid lisaraha. Poliitikutele on need vajadused üldjuhul teada ja riigikogus seisab eest tuline debatt. Järgmisel aastal on jätkuvalt ametnike palgakulud külmutatud ja kindlasti vajaksid paljud riigiasutused oma funktsioonide täitmiseks täiendavat raha.
Rahanduskomisjoni esimehena loodan, et eelarve aruteludes ei unustata meid ümbritseva majanduskeskkonna habrast seisundit ja peetakse meeles, et iga rahalise nõudmise taga peaks olema viide võimalikule tuluallikale.
IRL seisab riigikogus selle eest, et eelarvesse ei jõuaks riigile üle jõu käivad lubadused, mis omakorda tooksid kaasa maksukoormuse või riigivõla suurenemise. Peame jälgima, et Eesti riigi tulud ja kulud jõuaksid võimalikult ruttu taas tasakaalu.
Riigieelarve tasakaalu ei ole praeguse üleeuroopalise võlakriisi ajal võimalik ületähtsustada. Järgmise aasta riigieelarve jääb kindlaks konservatiivsele eelarvepoliitikale ja lähtub eesmärgist jõuda valitsussektori ülejäägini 2013. aastal. Riigieelarve kohaselt jääb 2012. aastal Eesti võlakoormus tõenäoliselt Euroopa Liidu madalaimaks.