Rahvaloendajate kohad täidetakse tormijooksuga

Margus Haav
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ringkonnajuht Kristi Siimso ja rahvaloenduse Viljandimaa staap on end sisse seadnud ametite maja neljandal korrusel.
Ringkonnajuht Kristi Siimso ja rahvaloenduse Viljandimaa staap on end sisse seadnud ametite maja neljandal korrusel. Foto: Elmo Riig / Sakala

Esmaspäeva hommikul algas rahvaloendajate töökonkurss ning esimese päevaga laekus Viljandimaalt 55 avaldust, mis annab tunnistust suurest huvist selle ameti vastu.

Nimetatud arvule tuleb liita veel need inimesed, kes näitasid oma huvi üles juba varem statistikaameti kodulehel ja kellele saadeti automaatne teade rahvaloendajate konkursi algusest.

Töökonkursil otsitakse aasta lõpul algavaks rahva- ja eluruumide loenduseks Viljandimaal 90, Viljandi ringkonnas aga 132 rahvaloendajat.

Lai tööpõld

Viljandimaa ringkonda kuuluvad veel Türi, Tõrva ja Otepää linn, kõik Viljandimaa vallad ja linnad, lisaks Helme, Hummuli, Põdrala, Puka, Sangaste, Õru ja Tõlliste vald Valgamaal, Rõngu vald Tartumaal ning Urvaste vald Võrumaal, samuti osa Põlvamaa Kanepi ja Valgjärve, Tartumaa Rannu ja Konguta, Valgamaa Palupera ning Võrumaa Antsla ja Sõmerpalu vallast.

«Piirkonna kaart on päris huvitav, sest see ei järgi valdade piire, vaid pigem maamärke,» nentis rahvaloenduse Viljandimaa piirkonnajuht Kristi Siimso. Tööd on seega tunduvalt rohkem kui ainult oma maakonnas.

Loenduse personalijuhi Palmi Lindjärve sõnul on rahvaloendaja ülesanne küsitleda oma piirkonna elanikke ja koguda teavet eluruumide kohta. «See tähendab, et rahvaloendaja peab olema valmis külastama inimeste kodusid,» ütles Lindjärv.

Rahvaloendajaks saab kandideerida 3. novembrini. Töö algab 6. veebruaril põhjaliku koolitusega. Küsitlemist alustavad rahvaloendajad 16. veebruaril.

Kristi Siimso kinnitust mööda on kandideerima oodatud need, kes tahavad Eesti heaks midagi ära teha.

«Teretulnud on kõik, kel pole parasjagu tööd, kellel on arvuti kasutamise oskus ning auto kasutamise võimalus,» selgitas ta.

Rahvaloendaja peab olema hea suhtleja, oskama kasutada arvutit, mõistma eesti ja piirkonnast olenevalt ka vene ja inglise keelt ning olema täisealine.

Täisajaga töö

«Sel rahvaloendusel on väga tähtis arvuti kasutamise oskus, sest küsimustikud täidetakse sülearvutis,» lausus Palmi Lindjärv.

Kandideerimise täpsemad tingimused leiab aadressilt www.REL2011.ee. Loendajate tööaeg on iga päev kella 9—21 sõltuvalt sellest, kuidas on küsitletavaga kokku lepitud.

«See on täisajaga töö ning ma ei kujuta hästi ette, kuidas seda saaks teha muu töö kõrvalt,» ütles Kristi Siimso. «Küll aga sobiks see hästi näiteks vahetustega tööl käivatele inimestele. Omalt poolt julgustan kandideerima neid, kes on töötuna arvel. Tähtajalist tööd vastu võttes ei kaota nad midagi ning kui nad saavad hüvitist, jätkub selle maksmine pärast töölepingu lõpetamist samast kohast.»

Esimest korda internetis

Rahvaloendus kestab tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul leiab aset elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Viimase kümne aastaga on Eestis kindlalt fikseeritud sünnid ja surmad, kuid pole usaldusväärseid andmeid väljarände kohta.

«Hästi huvitav on ka see, et inimesed saavad ennast kirja panna elektrooniliselt. See pole kindlasti midagi keerulist,» märkis Siimso.

Need, kes e-loendusel ei osale, võivad 16. veebruarist 31. märtsini oodata rahvaloendaja külaskäiku.

Eesti alal loendatakse rahvast 11. korda. Loendus on olnud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.

Aastatel 2010 ja 2011 on rahva- ja eluruumide loendus enamikus maailma riikides.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles