Järgmise aasta riigieelarve jõudis riigikogusse. Nagu alati on see aasta tähtsaim ja palju diskussioone sünnitav eelnõu. Sel lihtsal põhjusel, et vajadused on alati suuremad kui võimalused. See vastuolu ei muutu eales.
Jätkuvate ärevate aegade riigieelarve hoiab Eestit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peab kohe ütlema, et maailma majanduskliima pole viimasel aastakümnel eelarvet menetledes kunagi olnud nii turbulentne ja määramatu nagu seekord. Kuigi väga tahame, ei paista närvesöövad teated riikide finantsprobleemidest vaibuvat.
Eelarve koostamisel on arvestatud viimastel kuudel muutunud hinnangutega maailmamajanduse perspektiivide kohta. Eelarve menetlemisel jälgitakse toimuvat ja tehakse vajadusel uusi otsuseid. Ega’s eelarve, mida peaks hiljem kärpima, rahuldaks kedagi.
Järgmise aasta eelarve tuludeks on planeeritud 6,1 miljardit ja kuludeks 6,57 miljardit eurot. Võrreldes 2011. aastaga, kasvavad kulud 11 protsenti ehk 652,7 miljonit eurot. Ligemale kolmandik eelarve kasvust on tingitud heitmekvootide müügi rahast tehtavatest investeeringutest.
Peale selle mõjutavad eelarve suurenemist riigi maksete täielik taastamine kohustuslikku kogumispensionifondi, kaitsekulude tõus, Eesti haigekassa ravikindlustuskuludeks ja riiklikuks pensionikindlustuseks planeeritud summade kasv ja välisraha ulatuslikum kasutuselevõtt.
Tuludest 76,4 protsenti moodustavad maksulised ja 23,6 protsenti mittemaksulised tulud. Võrreldes 2011. aastaga, on oodata maksuliste tulude suurenemist ja mittemaksuliste tulude vähenemist. Maksukoormus tervikuna siiski ei kasva, vaid jääb eelmise aasta tasemele. Valitsuse eesmärk on mõõdukas maksukoormus, mis jätaks erainvestorite käsutusse küllaldaselt raha.
Riigikaitse ja teed
Jätkuvalt suunab riik raha kõige enam sotsiaalsesse kaitsesse (33 protsenti eelarve kuludest), majandusse (16 protsenti), tervishoidu (13 protsenti) ja haridusse (12 protsenti). Riigi tegevuskulud suurenevad vaid seadustest, rahvusvahelistest kokkulepetest ja võetud kohustuste katmisest tulenevalt 9,5 protsendi võrra. Sellega oleme riigi tegevuskuludega 2008. aasta taseme lähedal.
Kaitsekulud kasvavad liitlastele lubatud kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Sisejulgeolekus panustab riik õnnetussurmade vähendamisele ennetustöö kaudu.
Valitsusliidu tegevuse eesmärk on parandada ühendusteid kõikjal Eestis. Riigimaanteede lisahoolduskulude kasv on 10,3 miljonit eurot. Suurimad tee-ehituse objektid: Aruvalla–Kose teelõik 26,4 miljonit, Pärnu ümbersõit 17,3 miljonit, Tallinna ringtee Väo–Saue lõik 15,3 miljonit, Tallinna–Narva maantee Valgejõe–Rõmeda lõik 11,44 miljonit, Tartu läänepoolne ümbersõit 11,2 miljonit, sildade renoveerimine 6,4 miljonit, Väo–Maardu teelõik 6,4 miljonit, Rõmeda–Haljala teelõik 5,75 miljonit. Samuti valmib kogu Eestis 71,5 kilomeetrit kergliiklusteid.
Pensionid kasvavad
Võrreldes eelmise aastaga, kasvavad avaliku sektori investeeringud 28 protsenti – 1,25 miljardi euroni. Kasvust valdava osa moodustab heitmekvoodi müügist saadud raha, mille arvelt soojustatakse avaliku sektori kasutuses hooneid. See tegevus võimaldab tulevikus oluliselt säästa küttekuludelt.
Tulevikus ootame, et eraettevõtted hakkavad majandusse tervikuna senisest enam investeerima ja riigi osa selles väheneb.
Peale teise pensionisamba kulude kasvavad järgmisel aastal taas riiklikud pensionid. Tuleva aasta 1. aprillist suurenevad pensionid 4,4 protsendi võrra. Pensionide väljamakseteks kulub 72 miljonit lisaeurot (kokku ligemale 1,36 miljardit eurot) ja keskmine vanaduspension tõuseb kuus 13 euro võrra (305 eurolt 318 euroni, aastas 156 euro võrra). Sotsiaaltoetused kasvavad kokku umbes 9,2 miljonit eurot. Haiglavõrgu arendamiseks läheb 25 miljonit eurot.
Hoidmaks ja parandamaks Eesti keskkonda, investeerib riik järgmisel aastal üle 400 miljoni euro. Ületuleval aastal jätkatakse investeeringuid ja 2013. aasta lõpuks on paljudes väikeasulates kvaliteetne joogivesi ja võimalus liituda tänapäevase kanalisatsiooniga.
Uue põlvkonna elektroonilise side võrgu kasutuselevõtu meetme raames toetatakse 11 miljoni euroga interneti baasvõrgu rajamist, selle abil saab kiire internetiühenduse üle 40 000 maapiirkonna elaniku.
100 000 euro võrra tõuseb pühakodade renoveerimise programmi toetus. Selle raames alustatakse Pöide kiriku restaureerimisega, millega päästetakse Eesti üks vanemaid sakraalehitisi. Ulatuslikud renoveerimistööd jätkuvad Kuressaare Laurentiuse ja Tartu Pauluse kirikus. Eelarve esimene lugemine riigikogus algab 19. oktoobril.