Palav juulipäev veeres õhtusse ja suitsupääsukesed korraldasid üksikute pilvede all viimaseid toiduretki. Liikusin pidevalt toa ja õue vahet, kuid mitte selleks, et tormakaid õnnelinde jälgida, vaid paljuräägitud ja harvaesineva verekuu kiikamiseks.
Tellijale
Verekuud nägid vaid järjekindlad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna eelmise reede kuuvarjutus pidi silmapiirile ilmuma Kagu-Eestist, jälgisin seda ilmakaart pingsalt. Kagusuunalise vaate ette ei jäänud esialgu ühtegi kõrgemat puud ega hoonet. Väljas hämardus, kuid Kuud polnud endiselt näha. Kiire pilk sotsiaalmeediasse andis tunnistust sellest, et kuuketast otsivad sajad inimesed ja see taevakeha oleks otsekui röövitud. Veel: paljudes paikades oli kuuvarjutus juba ainuüksi pilvkatte tõttu. Ma ei andnud alla ja suundusin tagasi heinamaale.