Mikrolaineahjude kohta levib jutte, et selle kasutamine on tervisele kahjulik ja levitab radioaktiivset kiirgust.
Kas mikrolaineahju kasutamine on ohutu?
Tallinna tehnikaülikooli toitumisinstituudi emeriitdotsent Tiiu Liebert seletab, kuidas toit mikrolainete abil soojeneb. “Seal asuv transformaator muudab tavalise 220voldise pinge kõrgepingeks,” märgib ta. Seejärel suunatakse vool magnetronile, mis tekitab mikrolaineid. Mikrolainete tõttu põrkuvad toiduaine molekulid üksteise vastu ja toit soojeneb.
Ahjuuks on tavaliselt klaasist või plastist, kuid samuti on see varustatud elektrit juhtiva augustatud metallplaadiga ja augud ei lase mikrolaineid läbi ei lase. “Teadlased on üksmeelel selles, et kui ahjust pääsebki välja väike kogus kiirgust, ei põhjusta see tervisehäireid,” kinnitab Liebert. Siiski ei ole soovitav toidu valmimist jälgida ahjuukse lähedal.
Et mikrolained jõuaksid toidu sisse, peab toidunõu mikrolaineid läbi laskma. Mikrolained läbivad portselani, klaasi, pappi, plasti, kuid mitte metalli. Seetõttu ei sobi metallnõud ja kuld- või hõbekaunistusega nõud mikrolaineahju.
Palju on vaieldud, kas vitamiinide kadu on suurem mikrolaineahjus või tavalisel toidu keetmisel. Kõige suuremad on veeslahustuvate B-rühma vitamiinide ja C-vitamiini kaod. USA Harvardi ülikooli teadlased avaldasid 2015. aastal arvamust, et mikrolaineahjus valmib toit kiiremini ja vitamiinikaod on väiksemad, seega on seal valminud toit tervislikum.