Juhtkiri: Vapilaevaga uuele ringile

Kalev Vilgats
, Pärnu Postimehe arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Baltic Bikini pinnaltpääste õppus, kus osales Eesti mereväe staabi- ja toetuslaev Wambola.
Baltic Bikini pinnaltpääste õppus, kus osales Eesti mereväe staabi- ja toetuslaev Wambola. Foto: Mailiis Ollino

Läinud nädalal külastas Pärnut seoses õppustega Eesti mereväe staabi- ja toetuslaev Wambola. Tänasel ajalooküljel kirjutab professor Peeter Järvelaid kolmest Wambolast, kõigil on olnud oma roll Eesti omariikluse ja mereväe ajaloos. Pärnakatele peaks eriti oluline olema Wambola II, mis oli üheksa aastat Pärnu vapilaev.

Vapilaeva saamise eellugu ei ole siinkirjutajale teada, aga 27. oktoobril 2000, veidi pärast võimuvahetust rae­kojas, sõlmiti koostööleping, mille järgi “Wambola kannab Pärnu vappi laeva sümbolina ja laeva meeskonna ning rahva ühtekuuluvuse ja usalduse tähisena”. Märtsi viimastel päevadel 2009 arvati vapi-Wambola teenistusest välja.

Huvi on ja Eesti ­mereväe aluste ­külaskäigud oma sadamatesse peaksid toimuma sagedamini.
Kalev Vilgats,
arvamustoimetaja

Novembris 2010 ­tegi linnavolikogu tollane aseesimees Jüri Kask Pärnu Postimehe arvamusliidrite lõunal ettepaneku, et Wambolast võiks saada Pärnus muuseumilaev. Linnajuhtidel ei paistnud asja vastu huvi olevat, sest 23. veebruaril 2011 tõdes ajaleht, et koostöö mereväega Pärnu uue vapilaeva küsimuses pole edasi liikunud. Tundub, et selles osas pole linnavalitsusel tänini, kuigi sinna ­kuulub tollaseidki asjapulki, tahtmistki midagi liigutada.

Enne äsjast külaskäiku oli Wambola viimati Pärnus tänavu mais, mil ta osales miinitõrjeoperatsioonil Open Spirit. 19. mail võis sel puhul laeva kahe tunni jooksul külastada, seda võimalust kasutas 222 suurt ja väikest inimest. Huvi on ja Eesti mereväe aluste külaskäigud oma ­sadamatesse peaksid toimuma sagedamini.

Järgmisel aastal toovad ajaloolised sünd­mused aastast 1919 Pärnu taas Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise keskmesse. Oli ju siis Pärnu mõnda aega Eesti mereväe baas, siit toimusid laevastiku operatsioonid Läänemerele ja Daugava jõele, et vabastada Riia. Seega on ajaliselt taas paslik tõstatada vapilaeva küsi-mus.

Siinkirjutajal on soov, et vapilaeva teemat arutaks linnavolikogu, kujundaks oma seisu­koha ja annaks linnavalitsusele konkreetsed ülesanded.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles