Keera korki, juhmard!

Jõuluvana puhul ei tohi enam viidata tema soole, Must-Peeter on lausa põlu all ja mõnel pool solvab jõulukuusk teiseusuliste tundeid – kuhu oleme jõudnud? Foto: Ants Liigus

Oma aia õuntest tehtud mahl pidas vastu mai lõpuni, siis tuli üle minna poes pakutavale. Paar nädalat tagasi jäi sealt näppu kaheliitrine Põltsamaa Troopika-mix. Sisu oli hea, aga pakend ehmatas: kunagi varem polnud ma Eestimaa toodetel näinud teksti “Lihtne avada” pildiga, kus laineline nool näitab korgi keeramise suunda. Oletan, et kusagil Ameerikas (või mujal) võis keegi tobu täis mahlapaki kõrval janusse surra sel lihtsal põhjusel, et ei osanud korki vastupäeva lahti keerata. Küllap said lahkunu lähedased advokaatide abiga kopsaka valuraha ja saadud kogemus võiski sünnitada mõtte joonistada pakendile igale lollile arusaadav avamisõpetus.

Keeldun uskumast, et primitiivse mõttelaadiga inimtõug on juba siiagi siginenud. Või on? Ansambli Naised köögis hiljutisel kontserdil tehti vihje “interneeduse” aadressil ja iva võib mu jutuga seoses olla selles, et nutisõltuvus hakkab takistama laste arengut.

Selle kuu alguses käisid Pärnus oma ideid tutvustamas liikumise Eesti 200 eestvedajad ja meie rahva kestmise võimaluste üle mõtteid vahetades mahlapaki lugu mulle meenuski. Kui valitsus ostab vaenlase rünnaku tõrjumiseks kaitsetehnikat ja me loodame NATO sõjalisele abile, peaks selle kõrval nägema neidki ohtusid, mis Eestit seesmiselt nõrgestavad.