Keskkonnakurikaela välimääraja: keskmine trahvitu on 46aastane pärnumaalane, kes on vahele jäänud ebaseadusliku kalapüügiga

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Keskkonnainspektsiooni esimese poolaasta statistika järgi on keskkonnaväärtegude arv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud, seevastu on pea kahekordistunud haldusmenetluste hulk.

Keskkonnainspektsioon alustas käesoleva aasta esimesel poolel 525 väärteomenetlust. Seda on niisama palju kui mullu teisel poolaastal, kuid viiendiku võrra vähem kui möödunud aasta esimesel poolel, kui väärteomenetlusi oli 657.

Aastaga on menetluste arv langenud kõigis valdkondades, välja arvatud metsavaldkond, kus vastav näitaja on 14 protsenti kõrgem. Sellega on metsaõigusnormide rikkumised tõusnud valdkonniti kauaaegselt kuuendalt kohalt neljandaks.

„Kuna metsaraie on pälvinud avalikkuse suure tähelepanu, on järelevalve maht ja koos sellega rikkumiste arv suurenenud. Üldjuhul on raieload olemas ja raie seaduslik, kuid töö käigus ei ole kinni peetud kõigist raietingimustest,“ selgitas keskkonnainspektsiooni looduskaitseosakonna juhataja Uno Luht.

Samal ajal kasvab haldusmenetluste osa. Kui läinud aasta esimesel poolel alustatud haldusmenetluste arv jääb 100 piirimaile, siis tänavu sama perioodi näitaja ligineb 200-le.

Trahvide puhul on täheldatav väärteomenetlustega samalaadne langusdünaamika: 2018. aasta esimese poolaasta näitajad on samal tasemel 2017. aasta teise poolaastaga, kuid 2017. aasta esimese poolaasta tulemustest jääb trahvide arv madalamaks 22 ja trahvide kogusumma 12 protsendi võrra. Tänavu on kuue kuuga tehtud 386 trahvi – kokku 149 000 eurot.

„Keskmine trahvitu on 46 aastat vana, vahele jäänud ebaseadusliku kalapüügiga, tegutseb Pärnu maakonnas ja tema trahv on 140 eurot. Teistest märgatavalt kõrgema trahvisumma saajaks on juriidiline isik asukohaga Ida-Virumaal, Tallinnas või Võrumaal, kes on toime pannud atmosfääri kaitse seaduse, jäätmeseaduse või tööstusheite seaduse rikkumise,“ nimetas keskkonnainspektsiooni analüüsi ja planeerimise osakonna peaspetsialist Marve Randlepp.

Lõppenud poolaasta seni suurim keskkonnakahju kaasnes ebaseadusliku kalapüügiga seoses algatatud kriminaalasjaga, kus kalavarule tekitatud kahju ulatuseks hinnati üle 29 000 euro.

Peale plaanilise järelevalve ja menetluste lahendasid inspektorid kuue kuu jooksul 2132 infotelefonil 1313 laekunud kaebust, sealhulgas 682 teadet, mis nõudsid kohe reageerimist. Veerandi kaebustest moodustavad jätkuvalt õhukaebused, valdkondadest järgnevad kalapüük ja jäätmekäitlus.

Tagasi üles