Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasium, mis oma tulemuslikku tegevust on igal aastal tõestanud, sai enne eilset linnavolikogu istungit teada, et eelnõu, mis andnuks koolile algklasside avamiseks Hansagümnaasiumi kunagise algklasside maja, volinikele otsustada ei jõuagi.
Linnavõimu meelemuutus tuli Sütevakale oodatult ootamatult. Kooli direktor Andres Laanemets avaldas Pärnu Postimehes õigustatud nördimust: “Kõik faktid, kui palju ja kuhu on Pärnus vaja lasteaiakohti, kui palju ja kuhu algklasse, on kogu aeg teada olnud. Mis te siis teete seda eelnõu, kui te viimasel hetkel ta tagasi võtate?”
Vajadusega lasteaiakohti luua suudab Pärnu linnavalitsus praegu, paistab, pea iga otsuse tegemist või tegemata jätmist põhjendada. Lasteaiakohtade loomise vastu on väga keeruline võidelda, kuid tõesti ei selgu üleöö, et neid vaja on. Samal ajal, rääkides Sütevaka kavandatud algklasside osast, tasub lasteaiakohtade puuduse kõrval meenutada järgmist arvujada, mis samas kontekstis juba talvel Pärnu Postimehe veergudelt läbi jooksis. Nimelt: kui praegu on Pärnus esimesi klasse 19, siis aastal 2013 on tarvis neid avada 21 ja 2016. aastal 26.
Lapsed, kellele praegu lasteaia- või sõimekohti luuakse, alustavad peagi kooliteed. Prognoose, kui palju läheb lapsi ühel või teisel aastal lasteaeda või esimesse klassi, pole keeruline teha.
Siiski, võib-olla tõesti poleks Sütevaka algklasside osa avamine päriskoolist üsna kaugel kõige parem mõte ja linnavalitsuse otsus ning põhjendused olid õiged, kuigi algset positiivset vastukaja arvestades ettenägematud. Pärnu Postimehe soov on, et Sütevaka algatus ometi linna toetuseta ei jääks, sest algkooli loomine nõuab samuti tööd ja ettevalmistusaega. Heale tahtele on kerge vett peale tõmmata, kuid algklasse on üsna pea niisama palju vaja kui praegu lasteaiakohti.