Pärnu linnavalitsus ehitas köögid korteriteks

Teet Roosaar
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
LVIX töömehed ehitavad endise ühisköögi asemele korteri.
LVIX töömehed ehitavad endise ühisköögi asemele korteri. Foto: Ants Liigus

Pärnu linnavalitsus ehitas Liiva 8d sotsiaalmaja ühisköögid korteriteks, et Niidupargi õpilaskodu kapitaalremondi ajaks asenduspindu leida, sotsiaalmaja elanikele köökide kaotamine ei meeldinud.

“See on üle mõistuse, et keegi oleks köökidest kambrid teinud,” ütles maja neljandal korrusel otse köögi vastas linnalt tuba üüriv Helmut Karlson. Tema ja veel kolm inimest olid ainsad, kes ühisköögis süüa tegid, ülejäänud korruste köögid olid ära lõhutud, ent inimesed kasutasid neid panipaikadena.

Ühisköögid peksti segi

Liiva 8d koosneb 46 kahetoalisest boksist, millel on ühiskasutuses WC ja duširuum. Majas pole ammu kapitaalremonti tehtud, ühisköökidest kujunesid joomakohad, kus sisustus segi peksti.

Linnavalitsuse elamumajanduse peaspetsialisti Liivi Vaidla sõnutsi polnud enamikus köökides enam isegi vett, sest veetorustik on lahti lõhutud. Ainsana kasutas neljanda korruse kööki neli inimest, kellele kolm ühisköögis asunud pliiti tuppa paigaldati.

Pärnu linnavalitsus soovib Niidupargi 14 endist õpilaskodu KredExi toel linna korterelamuks remontida, kuid enne seda tuli 15 peret ümber paigutada. “Kasutati kõiki vabu pindu ja leiti raha, et Liiva 8d neli kööki korteriteks ümber ehitada,” rääkis Vaidla. Esimese korruse köök oli juba varem korteriks ehitatud.

“Meil tuli kähku tegutseda, et riigi raha kaotsi ei läheks. Saan Karlsonist aru, aga see kõik oli selle nimel, et paljudel saaks paremini minna,” ütles Vaidla.

Samal ajal rõhutas Vaidla, et linnal pole kaugeltki ükskõik, kuidas Liiva 8d elanikud süüa saavad teha. Linn on vastavalt võimalustele boksidesse ehitanud kööginurki ja aidanud pliite tuppa paigaldada. “Ega me ole siin mingid kollid. Inimesi on ka aidatud, mitte et vaata ise, kuidas hakkama saad,” kõneles Vaidla.

Normaalne oleks korteris elada

Kas linna üüripinnal peaks köök olema? Vaidla jutu järgi oleks normaalne, kui 33 ruutmeetri suuruse kahetoalise boksi tubadest ühes asuks köök, kuid seejuures ei tohiks unustada, et linnal on 347 üürilepingut ning 107 sundüürnikku ja 88 sotsiaaleluruumi vajajat korterijärjekorras.

Elamispinnata inimeste esimene võimalus on varjupaik. Järgnevad Liiva 8d, Lai 17 ja Metsa 16 munitsipaalmaja ning viis sundüürnikele ehitatud elamut.

Kõige paremad munitsipaaleluruumid asuvad Metsa 16 kahes trepikojas, kus on linna 40 korterit. Eri tubade arvuga korterites on eraldi köök, vannituba ja WC.

Liiva 8d 46 boksi (mõnes neist elab üks pere, mõnes kaks üksikut inimest) on Vaidla hinnangul paremuselt järgmised, sest Lai 17 hoovipoolses tiivas on peale köögi väljakäigud ja duširuumid ühiskasutuses koridori peal. Erinevalt Liiva 8d köökidest pole aga Lai 17 elanikud lõhkunud pliite, mida nad ise kasutavad.

Niidupargi 14 ehitatakse kuni 50 korterit. Seekord ei nõua riik, et riigi raha peab ainult sundüürnike korteriteks kasutama, ja tänu sellele on sotsiaaleluruumi vajajatel lootust sinna korter saada.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles