Academia Non Grata lugu

Pärnu Riia mnt 70 uues kuues ja uues funktsioonis. Aasta 2012.

FOTO: Ants Liigus

Kui on midagi, mis nendes 20 aasta taguse algusega lugudes on pälvinud minu erilist tähelepanu, on see Academia Nongrata (Academia Non Grata) oma. Kolleeg Kaupo Meiel kirjutas 2015. aasta sügisel Pärnu Posti­mehes: “Ajavahemik, mis algas 1990ndate esimeses pooles ja lõppes enne 2010. aastat, oli üks väheseid perioode, kui Pärnu linn Eestis kultuurilises mõttes millegi suure ja raputavaga silma paistis.”

Tellijale

Academia Non Grata kunstikool asutati seetõttu, et Sütevaka humanitaargümnaasiumi rahaliste probleemide tõttu suleti seal kunsti- ja muusikaosakond ning ohtu sattus kunstihariduse andmine Pärnus.

10. augustil 1998 korraldas kool sisseastumiskatseid, kuigi neil polnud kõrg- ega kunstikooli litsentsi. Kunstikooli asutaja ja prorektor Al Paldrok ütles, et esitatud on kunstikooli litsentsi saamise taotlus ja levitatud arengukava ­järgi peaks koolist saama rakenduslik kõrgkool alles 2001. aastal. ­Kuna Sütevakas töötas kunstiosakond viis aastat, oli lootust saada kõrgkooli litsents varem, muidugi juhul, kui haridusministeerium aktseptib neid kunstiosakonna järglasena. Seadus, tõsi, nägi kõrgkooli litsentsi eeldusena kolme varasemat tööaastat, ent olemas oli eksamikomisjoni eksperthinnang, et kooli ainekavad vastavad kõrgkooli normidele.

Tagasi üles