Rääkigem töövõimetuse asemel töövõimest

, sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalministeeriumi töövõimereform on mõjunud nii võimsalt, et üle 20 protsendi inimesi, kellel pole töövõimet, teevad ikkagi tööd.
Sotsiaalministeeriumi töövõimereform on mõjunud nii võimsalt, et üle 20 protsendi inimesi, kellel pole töövõimet, teevad ikkagi tööd. Foto: Liis Treimann

Tunamullu käivitunud töövõimereform ei püüdnud alguses paljude inimeste tähelepanu, kuid tõi kaasa suured muutused. ­Ligemale 100 000 inimest said teada, et nende elu muutub: enam ei räägita sellest, mida nad ei suuda, neid ei sildistata invaliidideks ega jäeta koju pensionile. Selle asemel selgitatakse välja nende tugevad ja nõrgad kohad, et tööd teha, ja toetatakse neid vastavalt. Nii saab igaüks oma võimete piires osaleda ühiskonnaelus ja tööturul.

Samal ajal vajavad kõik uuendused harjumist. Reformiga muutus töövõime hindamine ja puude raskusastme tuvastamine. Arusaadav, et muudatustega kohanemine võib olla kohati raske ja ebameeldiv.

Uue töövõime hindamise süsteemi loomisel peeti oluliseks lähtuda diagnoosi asemel tegutsemisvõimest, mida mõjutab inimese terviseseisund. Varem määrati püsiv töövõimetus diagnoosi järgi ehk iga diagnoos andis teatud protsendiga püsiva töövõimekao.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles