Euroala riikide juhid kuulutasid pärast kogu öö kestnud läbirääkimisi, et saavutasid kokkuleppe, millega tõusevad ”tulemüürid”, mis hoiavad ära võlakriisi leviku Kreekast kaugemale.
Juhtkiri: Ajutine leevendus
29. oktoober 2011, 09:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ega midagi täpsemalt teata, aga kus häda kõige suurem, seal on isegi ajutisest leevendusest mõneks ajaks kasu.
Euroopa finantsstabiilsuse fondi (EFSF) muskleid kasvatatakse triljoni euroni, kusjuures riikide tagatised ei kasva. Suuremateks panustajateks mujalt saavad peale Jaapani Hiina ja Brasiilia.
Hiinlaste valduses on väga suure summa eest Euroopa võlakirju ja Pekingi eluline huvi peaks olema, et Euroopas ei väljuks olukord kontrolli alt.
Vastupidi soovitustele lasta Kreekal pankrotti minna ja ta isegi euroalast minema lüüa on 17 ühisraha riiki otsustanud sügavalt patustanud kaaslast kui pilpal hoida.
Pool Kreeka võlgadest kirjutatakse korstnasse, aga ülejäänud samamoodi laenu saanud riigid peavad oma kohustused kandma lõpuni. See vaevalt süvendab Euroopas solidaarsust, pigem tekitab paksu verd.
Äsjased otsused leevendavad võlakriisi teravust, aga probleemide põhiolemust ei muuda.
Usaldus euro vastu küll tõusis, aga kui kauaks?
Viimasel ajal on vaid Läti kinnitanud eurokursil jätkamist ehk Riia soovib saada eurole üleminekuks küpseks 2014. aastal. Mõnes teises riigis, näiteks Poolas, ei ole ühisraha vastuvõtt praegu üldse teema.
Euroala käekäigu ja tervise jälgimine jääb aktuaalseks. Kuidas hakkab minema Itaalial ja Hispaanial? Mismoodi tulevad keerulisest olukorrast välja Iirimaa ja Portugal?
Lihtsaid lahendusi ei ole ja sellist pidu ning pillerkaari nagu mõni aasta tagasi ei näe Euroopa niipea.