Ehkki AS Pärnu Vesi teatas juba aastaid tagasi, et ühiskondlikuks kasutuseks mõeldud veevõtukohad likvideeritakse, on ligi paarkümmend puurkaevu ja kaheksa pumpa tänini aktiivses kasutuses. Enamjaolt piirkondades, kus vee- ja kanalisatsioonitorustik pole veel välja ehitatud.
Tasuta vesi ei ole tasuta
1. november 2011, 09:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ent sedamööda, kuidas veemajandusprojekt realiseerub, jääb avalikke veevõtukohti vähemaks.
“Me ei saa niimoodi teha, et me ehitame ühisveevärgi valmis, aga inimene istub selle toru kõrval ja ütleb, et “ma ei taha liituda ja mul on mugavam tasuta vett võtta”,” sõnas Pärnu Vee juhatuse esimees Garri Suuk.
Pealegi hangivad säärastest veevõtukohtadest tasuta vett needki inimesed, kel endal tegelikult vesi kodukraanist võtta. Metsa tänaval avaliku puurkaevu lähistel elava Maini Valleti sõnutsi ei ole sugugi harvad juhud, kui Riia maantee äärse kaevu juures peatunud ei tea kust tulnud sõiduautod suurte veekanistritega täidetakse.
Veepiraatide aiataimede või loomade joogiks läinud “tasuta vesi” tuleb aga kinni maksta kõigil Pärnu elanikel. “Maksab maksumaksja: sina maksad, mina maksan,” selgitas Suuk, miks avalikud veevõtukohad pikas perspektiivis sulgeda tuleb.