Kreeka valitsus paneb Euroopa Liidu uusima abipakkumise rahvahääletusele, ütles peaminister Georgios Papandreou üleeile õhtul. Ühtedel andmetel juhtub see juba sel reedel.
Kreeka kaldub ”ei” poole
2. november 2011, 09:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näib, nagu oleks Kreeka valitsus jõudnud äratundmisele, et massirahutustest lahutab Kreeka ühiskonda veel üks samm. Enamik kreeklasi suhtub negatiivselt eelmisel neljapäeval ELi tippkohtumisel saavutatud kokkuleppesse, mis vähendab Kreeka võlga, kuna arvatakse, et see kahjustab riigi suveräänsust, selgus laupäeval avaldatud küsitlusest.
Uudisteagentuuri BNS teatel tehti uuring kohe pärast tippkohtumist, kus lepiti kokku Kreeka uue, 130 miljardi euro suuruse abiraha suhtes.
”Me usume oma kodanikesse, usume nende hinnangusse, usume nende otsusesse. Kreeka rahva tahe seob meid. Kas nad tahavad lepet vastu võtta või selle tagasi lükata? Kui kreeklased ei taha seda, siis seda vastu ei võeta,” ütles peaminister oma erakonnakaaslastest parlamendiliikmetele.
Ilmneb, et 60 protsendi kreeklaste arvates on kokkuleppel negatiivne või tõenäoliselt negatiivne mõju.
Kreeka president Carolos Papoulias koges möödunud nädalalõpul rahva viha, kui Thessalonikis korraldatud sõjaväeparaadil hüüdsid pealtvaatajad teda reeturiks. Poliitikuid on leppe pärast hurjutatud teisteski linnades.
Mis mõtet on rihmapingutusel?
Kreeklaste enda meeleolusid kajastab üsna hästi konservatiivne päevaleht Naftemporiki. Selles kirjutati, et uue abipakkumise eesmärk on vähendada Kreeka sisemajanduse kogutoodangu puudujääki praeguselt 160 protsendilt 120 protsendini 2020. aastaks.
Kreeka võlakoorem oli 127 protsenti juba 2009. aastal ja Naftemporiki küsiski, mis mõtet on kümme aastat püksirihma pingutada, et jõuda sellele tasemele, millel Kreeka esimest korda rahvusvahelist abiraha küsis.
Leht uuris, kas toona langetatud otsused olid valed, ja jõudis järeldusele, et küllap vist.
Tööpuudus on Kreekas jõudnud 20 protsendini. Järgmiseks suveks on oletatavalt sulgenud uksed veel 183 000 äriettevõtet. Peale selle kahanevad nii pensionid kui palgad, tõuseb maksukoormus. ”Kas meile on kõike seda vaja, et jõuda 2020. aastaks 2009. aasta tasemele?” küsis Naftemporiki lugejatelt.
Lehe arvates on kõigil kodanikel nüüd õigus süüdistada poliitilist süsteemi, mis pole selge sõnaga suutnud pakkuda arusaadavaid lahendusi.
Võlakriisist kõhuvalu
Kreeka rahandusminister Evangelos Venizelos hoiatas üleeile, et ELi tippkohtumise soodsatele otsustele vaatamata tuleb veel kõvasti vaeva näha ja raskeid läbirääkimisi pidada.
BNSi teatel selgitas minister ajalehele Ta Nea, et 26. oktoobri otsused on nüüd paberil, neid tuleb täpsustada ja ellu viia.
Kui seni oli eurotsoon probleemidele reageerinud hilja ja poolikult, siis nüüd on Euroopa ministri sõnutsi sellest aru saanud ja tekkinud poliitiline tahe probleemid lahendada.
Saksa keskpanga juht Jens Weidmann hoiatas ajalehes Handelsblatt, et Kreeka võlgade suur kustutamine kergendab Kreeka võlakoormat, kuid ei lahenda põhiprobleeme.
Eile sattus Kreeka asepeaminister ja rahandusminister Venizelos kõhuvaluga Ateena keskhaiglasse.
Uudisteagentuur Reuters märkis, et Kreeka ametnikud on ennastsalgavalt töötanud mitu kuud järjest. Võlakriis ei ole oma lõivu nõudnud ainult nende riigi ja euro, vaid ka ametnike tervise arvelt.
Otsus Kreeka abimeetmed rahvahääletusele panna viis Euroopa börsid langusse, kuna see võib analüütikute hinnangul taas kaasa tuua eurotsooni kriisi.
Kui kreeklased peaksid ütlema ”ei”, seab see ohtu kõik Kreeka päästmise jõupingutused. Kui hääletus toimub jaanuaris, kujuneb aasta lõpp börsidele kurvaks, ennustas üks Pariisi maaklereid.