Turistide arv on Pärnus viimastel aastatel kasvanud

Eno-Gerrit Link
, veebitoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Turistid Pärnu tänavatel pildistamas.
Turistid Pärnu tänavatel pildistamas. Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Kolmel suvekuul tehtud uuringu „Pärnu suvekülaline 2011“ järgi on Pärnut külastavate turistide arv viimastel aastatel kasvanud ja turistid on Pärnus pakutavaga üldjoontes rahul.

Tänavu juunist augustini läbi viidud Pärnu linna suvekülastajate uuringust selgus, et  majutusstatistika näitab alates 2009. aastast turistide arvu kasvu. Nii näiteks oli 2011. aasta juunist augustini külastajaid 7% rohkem kui 2010. aastal ning 13% rohkem kui 2009. aastal.

Turistide kõrghooaeg on juulikuu ning sel ajal ööbis Pärnus ligi 45 000 turisti.

Eestlaste osakaal linna külaliste hulgas oli 23,8% ja välismaalaste osakaal 76,2%. Pärnut külastanud turistide suurima osakaalu moodustasid soomlased (57,2%). Varasemaid aastaid vaadates on nende osakaal aga vähenenud. Rootslaste (2,9%) osakaal on jätkuvalt langustrendis. Linnakülaliste hulgas on kasvanud venelaste (2,4%) ning lätlaste (2,4%) osakaal.

Külastuse eesmärgiks oli siseturistidel eelkõige puhkus (47%). Eestlastele oli oluliseks põhjuseks Pärnusse tulla mõne kultuuri- või spordisündmuse külastamine (eelmise aastaga võrreldes 15% kasvanud). Võrreldes möödunud aastaga, on 7% vähenenud nende siseturistide osatähtsus, kes tulid Pärnusse mõne harrastusega tegelema.

Välismaalased tulid Pärnusse eelkõige puhkama ning spaa- ja lõõgastusteenuseid kasutama. Nende osakaal võrreldes mullusega on kasvanud 5%. Võrreldes eelmise aastaga, on 7% võrra vähenenud nende välismaalaste osakaal, kes külastasid Pärnut konkreetse kultuuri- või spordisündmuse pärast.

Informatsiooni hankimise viisideks siseturistidele on läbi aastate olnud mitteformaalsed kanalid, formaalsetest kanalitest oli olulisim info hankimise koht www.visitparnu.com veebileht.

Välisturistide olulisimaks informatsiooni hankimise allikaks on viimasel paaril aastal olnud reisibürood ja mitteformaalsetest kanalitest eelnevad külaskäigud. Tähtis osa reisi kavandamisel Pärnusse on jätkuvalt turismialastel infobrošüüridel.

Keskmine kulutuste võrdlus näitab, et 2010. aastaga võrreldes kulutas siseturist 16% ning välisturist 19% rohkem. Lasteta turist kulutas reisil olles 4,6% rohkem kui lastega pere. Eestlaste vaba aja eelistustest olid esikohal rannalõbustused, sellele järgnesid festivalide, kaubanduskeskuste külastamine ja baaride, restoranide külastused.

Välismaalaste vaba aja eelistuste esireas olid kaubanduskeskuste külastamine ja tutvumine vaatamisväärsustega.

Küsitluse eesmärgiks oli saada ülevaade Pärnu suvekülaliste arvust ja struktuurist; reisieesmärkidest ja peatuskohtadest; Pärnu teeninduse ja ajaviitevõimaluste olukorrast, informatsiooni hankimise viisidest ja infodefitsiidist valdkonniti ning ootuste ja tegelikkuse vastavusest sihtkohas. Tulemusi võrreldakse varasemate aastate samade näitajatega.

Uuringu küsitlusele vastas 475 inimest, kellest 219 olid eestlased ning 256 välismaalased.

Samasisulist uuringut on Pärnus tehtud 1995. aastast.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles