Tänavune sügis on Pärnu linnale heakorratöid tegevatele kinnistuomanikele kordades kallim kui mullu. Kuna prügiveofirma Ragn-Sells nõuab tasuta lehtede ja biolaguneva aiaprahi pakendamist biolagunevatesse kottidesse, on kulutused märkimisväärsed.
Kuidas kuulekas leheveol peksa saab
4. november 2011, 10:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Biolagunev kott maksab linnavalitsusest ostetuna 20 eurosenti ehk kolm krooni (kotid olevat otsaski, abilinnapea Romek Kosenkraniuse sõnutsi doteeris linnavalitsus nende kottide hinda poole võrra – asi seegi)). Maximas maksab biolagunev kott 40 senti ehk kuus krooni, Ragn-Sellsist ostetuna ligi kaks eurot ehk 30 krooni. Kõnealuste kottide maht on 140–160 liitrit ja ega neisse üle 20–25 kilogrammi biomassi pane.
Ostsin linnavalitsuse esikojamehe Raul Sarandi käest 30 biolagunevat kotti kuue euro eest, mis teeb üle 90 krooni. Kolmandik kotte on juba täis peamiselt linna territooriumilt kogutud lehti ja neid tuleb veel, kuigi kaseallee on lehed langetanud, aga tuul toob manti mujaltki.
Praegu olen ladunud need kotid jalgvärava juurde oma krundile, oodates põnevusega, millal Ragn-Sells alustab vedu. Täna, 4. novembril on esimene leheveo ring ja panin ennast aegsasti kirja, sest ilmselt tuleb üks kord veel tellida.
Kuid puulehed ja biolagunevad aiajäätmed saanuks ära anda suisa nii, et spetsiaalsetele kottidele poleks raha kulunud.
Teadupoolest algas sügisese lehesajuga mustade prügikottide kuhjumine nende linnatänavate äärde, kus kasvavad puud. Nii linnavalitsus kui Ragn-Sells kinnitasid, et selliselt pakendatud biomassi minema ei veeta.
Tegelikult on mustad lehekotid linnapildist kadunud juba vähemalt kaks korda. Tähelepanelikud linnakodanikud avastasid, et lehekotid kadusid kui tina tuhka pärast Paikre logoga prügiauto läbisõitu. Kuuldavasti olevat Paikre korraldanud lehevedu iga kahe nädala tagant. Pärnu Postimees kirjutas sellest 29. oktoobril.
Paikresse saanuks anda lehed ja muu aiaprahi, mis võinuks olla pakendatud ükskõik millisesse kotti. Näiteks on majaomanikel tagavaraks suhkru- ja võrkkotte, millesse pakendatakse puidubriketti ja kütteklotse.
Kütteklotside pakendamiseks kasutatavad võrkkotid on aga ise biolagunevad, sest mind hoiatas sügisel klotse toonud autojuht, et päikese käes hakkavad need kotid lagunema. Õnneks kuuris päike ei paista.
Niisiis, need, kes pakendasid puulehti nagu vanasti, on oma muredest tänu Paikrele lahti. Minusugused, kes jälgisid linna ja Ragn-Sellsi kõrgehinnalisi nõudeid, istuvad biolaguneva mäe otsas.
Nüüdisaegsed kompostimismeetodid võimaldavad sügislehed muuta kevadtööde ajaks kompostiks. Tänu pikale ja soojale sügisele jätkub kõdunemisprotsess koduseski kompostikastis. Arvestades Pärnu paiknemist liivmuldadel ja vesiliival, ei ole siin kompostita mingisugune vähegi asjalikum aiandus või haljastus võimalik. Seega on kompostmulla turg kindlustatud.
Paljud vanemad inimesed ütlevad, et neil pole enam jõudu linna territooriumi tasuta koristada, hea, kui oma õuealastki jagu saab.
Kaevu tänaval ei ole pühkimisautot nähtud suvest saati, rentslid on valdavalt pilgeni täis mädanevat leheprahti, mida enam mingi imuriga ära ei ime. Seetõttu ummistuvad sademeveekaevude restid ja tekivad tohutud loigud. Aga inimeste jõud ei käi neist asjust enam üle, kui linnal on päris ükskõik. Saatsin sel teemal linnapeale ja abilinnapeale 28. oktoobril e-kirja ning ime sündiski: märg lehelobi korjati kodutänavalt üleeile tänavapühkimismasinaga enam-vähem ära.
Olen täiesti veendunud, et Ragn-Sellsi nõudmine koguda puulehed ja biolagunev aiapraht kallitesse biolagunevatesse kottidesse pole millegagi põhjendatud. Paikre juhataja Teet Kurs ütles Pärnu Postimehes õigesti: ”Tänapäeva tehnoloogiaga purustab tavalise koti kerge vaevaga, puhurid puhuvad selle kile lehtede seest välja, nii et ei ole mingit vahet, milles lehti vedada.”
Pärnu linnavalitsus peaks aru saama, et mida kallimaks läheb kinnistuomanikele linnale tasuta heakorratöö tegemine, seda vähem nad on nõus appi tulema. Pealegi on riigikohtu lahend, mis sellist töökohustust seaduslikuks ei pea.