Pärnumaa suve eripärad: kuumalainele pakkusid vaheldust rahest valge maa ja üleujutused

Juuli oli suve kõige soojem. Foto: Mailiis Ollino

Kuigi lõppenud suvi oli mitme näitaja poolest erakordne – keskmisest kuivem, soojem ja päikesepaistelisem – ei olnud keskkonnaagentuuri riigi ilmateenistuse spetsialistide sõnutsi tegu siiski rekordsooja, -kuiva või päikeseküllaseima suvega ajaloos.

Pärnumaal olid harukordsed 5. juulil Kiisa küla kohal sadanud äikesevihm, millega kaasnes rahe, ja 14. juulil Pärnus üleujutusi põhjustanud vihmavaling, kui lühikese ajaga tuli maha 28,5 millimeetrit sademeid, mis täitis kuu normist kolmandiku.

Temperatuuri maksimum jõudis küll rekordi lähedale, kuid suve peale olid sademete hulk ja temperatuur keskmisel tasemel. Õhutemperatuuri maksimum sel suvel oli Pärnus 29. juulil 33,3 kraadi, mis seekord jäi rekordile alla. Peaaegu niisama kõrgele tõusis kõrgeima õhutemperatuuri näit 2. augustil 1896, kui mõõdeti 33,4 kraadi, ja 30. juulil 2003, kui õhutemperatuuri maksimum oli 33,2 kraadi.

Pärnu kõrgeim õhutemperatuur 34,1 kraadi on mõõdetud 18. juulil 1882. Kui reastada Pärnu suve maksimumtemperatuurid, siis tänavuse oma kerkib edetabeli neljandale kohale.

Suve keskmine õhutemperatuur Pärnus oli 17,8 kraadi (norm 16,7 kraadi). Pikas vaatlusreas on see 18. tulemus. Vaatlusrida peetakse 1878. aastast.

Sademeid oli suve jooksul 215 millimeetrit, mis pikas vaatlusreas on keskmine tulemus, sademete normiks 231 millimeetrit.

Suve keskmine õhutemperatuur kogu Eesti peale oli 17,8 kraadi (norm 16 kraadi) – niisama soe oli suvi näiteks 1972. aastal. Sadas normist märksa vähem, aga paistis rohkem päikest.

Küll aga oli suvi huvipakkuv temperatuuri poolest: suve kõrgeim õhutemperatuur 34,2 mõõdeti 29. juulil Tallinnas Harku aeroloogiajaamas ja madalaim Väike-Maarja meteoroloogiajaamas, kus 7. juunil fikseeriti –0,1 kraadi.

Riigi ilmateenistuse andmed 2018. suve kohta. Foto: Keskkonnaagentuur