Ajaloo unustamine (1)

Kalev Vilgats
, Pärnu Postimehe arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Austust ja meelespidamist väärivad mehed, kes 1944. aastal võtsid relva kätte, et seista vastu Eesti taasokupeerimisele.
Austust ja meelespidamist väärivad mehed, kes 1944. aastal võtsid relva kätte, et seista vastu Eesti taasokupeerimisele. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Lihula mälestusüritusest veel kord kirjutada on paar põhjust. Kõigepealt palun vabandust Lääneranna vallavanemalt Mikk Pikkmetsalt ja ülejäänud vallaametnikelt, kellega minu astumised sel õhtul kalmistul ei ristunud, ja kõrva ei ulatunud vallajuhi sõnavõttki, mistõttu kirjutasin, nagu polnuks kohalikke võimukandjaid näha olnud. Hea, et vallavalitsuse varasem tõrjuv suhtumine pehmenes niigi palju, et kohale minna.

Inimesed, kes helistasid toimetusse pärast eilses lehes ilmunud kajastust, on küsinud, mis märulit siis ajakirjandus kalmistul ootas. Ausalt, ei oska öelda, aga isegi peale ajakirjanike oli neid, kes ütlesid, et kõik oli nii väljapeetult tavaline: ei mingit vürtsi ega teravust.

Ei tahaks uskuda, et taas oodati valitsuse sekkumist. Peaminister Jüri Ratas oskas endale omaselt sujuvalt teemast mööda veereda.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles